Seejärel pööras Antons näo turisti, esialgu vene turisti poole, kes Kompassi praegugi toidab. Esimene aasta oli üsna ärev, kuid hiljem hakkas äri pisitasa minema, sest vene turistidele suunatud büroosid tollal Tenerifel polnud.
«Nüüd oleme Norilskist Tšukotkani kuulsad selle poolest, et oleme hästi ausad ega müü midagi sellist, mida olemas pole,» avaldab ta oma ärisaladuse. Klientidena on lisandunud eestlased, ehkki nende osa on väike.
Olavi teada elab Lätist pärit inimesi Tenerifel üle 3000, Leedust tulnuid üle 2000, eestlasi sadakond ja Eestist pärit venelasi 200–300.
«See näitab, et Eestis on ikka veel väga hea elada,» naljatab ta. Samas tilgub eestlasi kogu aeg juurde. Enamasti on need kliimapagulased ehk inimesed, kes pagevad külma ja rõske ilma eest. «Tenerife pole koht, kuhu tulla raha teenima, siia tullakse ikka palmide ja päikese pärast ning tervist parandama,» nendib ta.
Kes aga teab, et tuleb töö leida, sest vanemad ei saada kodust kogu aeg raha juurde, see mingi teenistuse tavaliselt ka leiab. Sageli aitavad otsa peale saada kohalikud eestlased. Näiteks töötavad viies ühele eestlasele kuuluvas poes ainult eestlased.
Antonsi sõnul on eestlaste maine saare tööjõuturul meeletult kõrge. «See on nende tüdrukute ja poiste teene, kes restoranides ja baarides töötavad. Kui on valida, eelistab enamik tööandjaid just eestlasi, sest on teada, et nad tulevad õigeks ajaks tööle, teevad kõik vastu vaidlemata ära ja suhtuvad töösse loominguliselt,» selgitab ta. Ise on ta Kompassi kontoris saadaval iga päev kella üheksast hommikul üheksani õhtul.