Katkend: Rumeenia meelitab võimsate mägiteede ja värvikirevusega

Hoolimata teede kõikuvast kvaliteedist saab Rumeenias ette võtta võrratuid motomatku. Maad liigendavad metsased Lõuna-Karpaadid ehk hiiglasliku nooleotsa kujulised Transilvaania Alpide mäestikud, mis on senimaani suures osas põliste metsadega kaetud. Põhja-Rumeenias leiad muhedaid värvitud puukirikuid ja Transfăgărăşani mägitee kurvidel kulgemine pakub unustamatu elamuse. Niisiis – sadulasse!

1. teekond: Oradea – Huedin – Cluj-Napoka – Târgu Mureș – Sighişoara – Braşov – Brani loss – Bușteni – Sinaia

Unisest Ungarist üle piiri Rumeeniasse jõudes muutub atmosfäär otsemaid kirevalt lõunamaiseks. Kuigi Oradea ümbruses on tihe liiklus, sest tegemist on tähtsa transiidisõlmega, tasub linnas teha väike peatus, et uudistada siinset kena kindlust ja piiskopilossi ning kui sa ei pelga väikest raputamist, võtta ette tiir Oradeast kagus asuvasse kaunisse Apuseni loodusparki. Kahjuks on looduspargi teed üsna kohutavas seisukorras, nii on lihtsam jätkata teekonda Cluj Napoka suunas, kuhu sõidul jääb su ette Huedin oma erakordse arhitektuuriga mustlasparunite lossidega. Need tohutud nelja-viiekordsed majakolossid on kaunistatud lugematu arvu nikeldatud tornikestega ja haruldane pole, kui uhket elamist ilmestavad rõdudele kuivama riputatud lehvivad pikantsevõitu pesurivid.

Cluj Napoka on üks nendest Rumeenia keskaegsetest linnadest, mille rajasid Ungari kuninga kutsel piirkonda saabunud saksi uusasunikud pärast tatarlaste 1241. aastal toimunud hävitavat röövkäiku. Kunagi Klausenburgi nime all tuntud linna süda peidab endas kaunist Püha Miikaeli katedraali, Austria-Ungari kuberneri György Bánffy paleed, kus asub nüüd rahvuslik kunstimuuseum, ja uudistada saab keskaegsest müürist säilinud Rätsepabastionit ehk

Bastionul Croitorilori või tõusta kindlusemäele, mis pakub head võimalust linna ülalt silmitseda.
Sighişoarat peavad paljud kõige rumeenialikumaks linnaks üldse, kuigi ka Sighişoara ehitasid 12. sajandil hoopis saksi sisserändajad. See kaunis ja sulnis UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud linn väärib kindlasti pikemat peatumist ja tema suveniiridest üleujutatud põiktänavates saad aimu, kui palju raha aetakse Rumeenias kokku kõikvõimalikku vampiiritemaatilist kraami müües. Sighişoara meeldejäävamad vaatamisväärsused on keskaegne mitme torniga tsitadell, mäel asuv katedraal, mida õilistavad haruldased 500 aasta vanused freskod, 14. sajandist pärinev lummav kellatorn, mille lähedal asub Vlad Dracula maja, keskaegne katusega ja 175 astmega Koolitrepp ja Venezia maja.

Mitmekesiseid vaateid pakkuv tee nr 13 viib sind edasi Braşovisse. Mägede vahele peitunud Braşov asub nii mootorrattasõidu mõttes kui ka lihtsalt mõnusaks ajaveeduks ideaalses kohas. Väikse raha eest tõstab köisraudtee sind linna kohale hollywoodlike linnanimetähtede juurde, kuid kui oled vastupidavam matkaja, on mägedesse võimalik tõusta ka mäekülgedel keerutavaid matkaradu mööda. Ülevalt paistab kogu linn nagu peopesal ja kõikjal leidub rohkelt mõnusaid piknikukohti. Metsikult telkima jäämine on aga rangelt keelatud, sest Braşovi kandi mäed kubisevad samuti pruunkarudest ja huntidest. Nii hoolitseb kohalik politsei igal õhtul, et omal käel rändajad õnnelikult tagasi asulatesse jõuaksid.

Braşovi imearmas vanalinn ja vilgas ööelu on kiiresti kuulsust kogunud ja nii võib seda pidada koos Musta mere äärsete Kuldsete randadega üheks Rumeenia parimaks puhkekohaks, mille tuntumad vaatamisväärsused on Must kirik, vana raekoda, Braşovi tsitadell, 800-aastane Püha Bartolomeo kirik, Jekaterina värav ja Kangrute torn, mis on üks seitsmest keskaegse linna vahitornidest. Läbi Braşovi vanalinna kulgeb baaride ja restoranidega täidetud jalakäijatetänav, kus on reas eriilmelised mõistliku hinnatasemega tänavakohvikud.

Braşovist on võimalik ette võtta suurepäraseid päevateekondi. Võrratu on kurviline mägitee nr 1E Rșnovi suunas, mis keerab seejärel numbri all 73A Buștenisse. Siin on sul võimalus tõusta köisraudteega võrratutesse Bucegi rahvuspargi mägedesse.

Rșnovist edelasse mööda teed nr 73 sõites jõuad Brani lossini. Bram Stokeri kirja pandud vürst Dracula lugu on väljamõeldis, kuid raamatu peategelase kuju põhineb ka tegelikult aastatel 14311476 elanud Valahhia valitseja Vlad Dracula isikul, kelle põhilossiks oli Poenari loss. Viimasest on tänapäeval alles vaid varemed. Brani linna ehitatud Dracula pseudoloss ja selle ümber kasvanud turismipiirkond on riisunud vampiiritemaatikalt kogu koore ja muutunud Rumeenia suurimaks külastusmagnetiks, mistõttu ka hinnatase on siin keskmisest kõrgem ja puhkuste perioodil piiravad efektset lossi turistide hordid. Soovitan jätkata Branist sõitu edasi Rucărini, sest kena kurviline tee jätkub veel kümneid kilomeetreid.

Kui oled võtnud suuna Bușteni poole, siis uhkete mägede vahelt suundu edasi Sinaiasse, kus asub kaks imelist kuninga residentsi, milles 1947. aastani suvitasid Rumeenia kuningapered. Kui Rumeenia kuningas Carol I piirkonda 1866. aastal külastas, oli ta siinsete mägede ilust nii võlutud, et juba 1873. aastal alustati lossi ehitamist, mille täiustamine kestis 1914. aastani. Suurem kahest ehk Peleși loss on eriti uhke ja viimistletud ning siin saab külastada väga heas korras muuseumikompleksi. Paleedepaari väiksemas ehk Pelişori lossis peituvad kunstikogud ja muud väljapanekud pakuvad palju rõõmu 20. sajandi alguse kunsti ja Rumeenia ajaloo huvilistele.

2. teekond: Baia Mare – Maramureș ja värvilised puukirikud – Săpânța

Rumeenia põhjaosas vastu Ukraina Karpaate asuv iidne Baia Mare kaevanduslinnake on juba üle 2000 aasta varustanud riiki hõbeda ja kullaga. Kenas linnasüdames väärivad külastamist mitmed muuseumid, nagu näiteks kunstimuuseum, ajaloo- ja arheoloogiamuuseum, etnograafiamuuseum ja kaevandusmuuseum. Keskaegset jõukust on jäänud mälestama tolleaegsete bastionite lõigud ja kunagine peaaegu 40-meetri kõrgune Stefani-nimeline gooti stiilis vahitorn.

Baia Marest võta ette käänuline tee nr 18, mis toob sind Tisza kaldal asuvasse Sighetu Marmațieisse, kust tee väike kõrvalepõige Săpânțasse. Siin asub eriskummaline ja värviline nn lõbus surnuaed, mille esmakordne külastamine pakub sulle unustamatu elamuse.

Kõige kuulsamad on aga siinse Põhja-Bukoviina ehk Maramureși piikonna kaunilt värvitud puukirikud, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ning mille parimad esindajad asuvad Pătrăuți, Moldovița, Humori, Voroneți ja Sucevița asulates.

Sighetu Marmațieist keera teele nr 18 ja looduskaunis kulgemine toob sind läbi Rumeenia põhjaosa Rudna asula lähedalt algava võrratu Rudna mägismaa rahvuspargi mägiteedele. Siin saad imetleda mäestiku kahte kõrgeimat tippu, 2303-meetrist Pietrosul Rodneid ja 2279-meetrist Ineud, matkata lugematutel kaunitel matkaradadel ja nautida orgudes asuvate külakeste rahulikku keskaegset atmosfääri.

Kõikjal Rumeenias ja nii ka Maramureși kandis jääb sulle silma romasid, kes hobuvankrite ja vanade autorüsadega ringi logistavad ning oma salapäraseid asju ajavad. Ingliskeelse nimetuse gypsy on romad saanud ekslikult, tulenedes asjaolust, et pikka aega peeti romasid hoopis Egiptuse päritolu inimesteks, sest oma tõmmu naha ja tumedate juustega meenutasid nad kohalikele egiptlasi. Tegelikult põhjustasid romade Euroopasse rände mongoli-tatarlaste 13. sajandi rüüsteretked. Põhja-Indiast pärinevad romad elasid Euroopas kaua põhiliselt orja staatuses ja vabanemine toimus alles 1800. aastate keskpaigas. Tänapäevaks on paljud romad Rumeeniast lahkunud, otsides paremat elu mujal Lääne-Euroopas, eriti Hispaanias, Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Prantsusmaal. Nad on avaldanud väga suurt mõju Rumeenia rahvamuusikale ja tänini on suurem osa Rumeenia pulmamuusikuist just romad.

Rumeenias ja teistes Euroopa riikides isepäisest matkamisest loe edasi raamatust Sverre Lasn «Euroopa tsiklisadulast. Isepäise reisiselli teejuht».
Raamatu toimetas Pärle Raud.
Välja andnud kirjastus IlmaPress.