Lennufirmadele luuakse uusi reegleid

Foto: SCANPIX

Nagu kinnitavad nii palju reisivate inimeste kogemused kui ka mitu kohtulahendit, üritavad isegi suured ja tuntud lennufirmad hilinemiste, ärajäänud lendude ja muude apsakate korral tihti vastutusest kõrvale hiilida. Euroopa Liit proovib neile päitseid panna.

Esimese variandi uuendatud reisijaõigustest töötas Euroopa Komisjon välja mullu. Sel nädalal jõudis teema europarlamenti. Justkui elavaks illustratsiooniks kogesid mitmed pühapäeva õhtul Strasbourgi europarlamendi täiskogule teele asunud eestlased jäävihma tagajärgi Tallinna lennuväljal.

«Istusime suurema seltskonnaga lennujaama salongis ja vaatasime, kuidas lennujaama aknad kattuvad jääkihiga,» kirjeldab eestlannast eurotõlk Hanna Hiiesalu. Plaanide kohaselt pidanuks ta lendama Lufthansaga pühapäeva õhtul Tallinnast Frankfurti ja sealt sõitma bussiga Stras­bourgi.

«Kogu aeg lükati asju edasi ja siis tuli teade, et Lufthansa lennukid on maandunud Helsingis. Ning siis, et ka kõik Estonian Airi lennukid on maandunud Helsingis,» räägib Hiiesalu. «Lufthansa oli esimene, kes tühistas oma lennu ja ütles, et minge nüüd piletilauda ja vaadake, mida teile sealt pakutakse.»

Piletilauda Hiiesalu ja tema kolleegid sammud seadsidki. «Ma ei oleks uskunud, et Lufthansa lennukisse nii palju inimesi mahub, see saba ulatus lennujaama teise otsa,» tunnistab ta. Eesti tõlkide seltskonnal läks siiski õnneks – nad olid järjekorras neljandad-viiendad ja said pool tundi hiljem vahetatud piletid järgmisel hommikul kell 5.05 samal suunal väljunud lennule.

«Ma kuulsin, et viimased inimesed – ja seismine algas enne kella 20 – olid järjekorrast pääsenud kella 22 ajal,» märgib Hiiesalu.

Eesti tõlgi sõnul sai Lufthansa oma vahetussüsteemi käima äärmiselt aeglaselt. Letis oli vaid üks inimene ja alguses ei saadud lahti lennufirma enda süsteeme, milles juba tehtud pardaleregistreerumised tühistada ning asuda lende ümber broneerima ja välismaalastele hotellikohti jagama.

«Mind see tsirkus tegelikult ei üllata,» ütleb Kerstti Kittus, Hiiesalu kolleeg. Talle meenub juhtum, kus Lufthansa saatis talle pühapäeval kell 16 SMSi, et samal õhtul Tallinnast väljuv lend on tühistatud.

Et nii Hiiesalu kui Kittus teevad tõlgitööd vabakutselistena, on töötasu ja võimaliku haigusraha pärast esimeseks päevaks kindlalt Strasbourgi jõudmine neile ülioluline. Sestap helistas ta kohe pärast teate saamist oma reisikorraldajale, kes soovitas kliendil igaks juhuks lisaks ise Tallinna lennujaama sõita.

Kittust tervitas tohutu järjekord Lufthansa leti juures. Tema õnneks oli tal taiplikkust proovida kõrval klientideta oodanud Estonian Airi lauda ning kümme minutit hiljem lahkus ta juba läbi Brüsseli mineva asenduslennu piletitega.

«Tõde seisneb selles, et Luft­hansa, kes nüüd lendab Tallinna kolm korda päevas, pole eraldanud tütarlast, kes seal pühapäeviti passiks,» arvab Kittus. «Ja pühapäeviti ei võta nende firmas keegi toru.»

Nii-öelda toru tõstmisega on tunnustatud Saksa firmal Kittuse sõnul probleeme ka kirjalikus vormis. Kaks kuud tagasi saatsid Eesti eurotõlgid Lufthansale kirja küsimusega, miks see ei võimalda Frankfurdi-Tallinna lendudele registreerimist Strasbourgis, kust sõidab välja nende buss. Ainuüksi sobiva kontaktaadressi leidmisele kulus kaks nädalat. Vastust kirjale oodatakse aga siiani.

Hiiesalul on etteheiteid pühapäevasele lennujaama infokaosele: «Ekraan näitas täiesti suvalisi asju. Isegi kui nad olid juba valjuhääldi kaudu öelnud, et järgmine informatsioon tuleb tunni aja pärast, näitas ekraan endiselt, et minge väravasse.»

Mõlemad tõlgid nõustuvad, et probleem on pigem tüüpiline kui ühe korraga seotud. «Tallinna lennujaamas on kõik väga meeldiv, aga seal ei selgita sulle keegi midagi. Nad kannavad ainult Heimar Lengi häälega ette, et ärge jätke oma kotte järelevalveta ja et lennujaama vastutavad töötajad koristavad need ära, aga kui tuleb asjast rääkida, oled sa reisijana viimane, kes midagi kuuleb,» sõnab Kittus.

Transpordikomisjoni nimel lennureisijate õiguste raporti koostanud Georges Bach tõdeb, et infonappust tuleb ette väga paljudes Euroopa lennujaamades. Ta paneb ette, et firmad peaksid lennujaamadesse rajama kontaktpunktid, kust reisijad saaksid kiirelt abi küsida.

Ainsa eestlasena europarlamendi transpordikomisjoni kuuluv Vilja Savisaar-Toomast sai pühapäevase jäätormi tagajärgi tunda omal nahal, kuigi teises lennujaamas. Tema ootas Kopenhaagenist Tallinna lendama pidanud Estonian Airi lennukit, mis ei pääsenud Eestist välja.

«Lend lükkus ligi kaks tundi edasi, aga ma olin kell üks öösel siiski kodus,» on Savisaar-Toomast leplik, kuid lisab: «Uue regulatsiooni järgi oleks pidanud peaaegu juba süüa ja joogivett pakkuma.»

Savisaar-Toomast märgib, et üldiselt on tal lennureisijana pigem õnne olnud, aga üks ebameeldiv lugu meenub temalegi. See pärineb ajast, kui Tallinnast pääses Strasbourgi lennukiga nii, et Tallinna-Praha otsa lendas Czech Airlines ja sealt edasi Air France.

Tema ja veel kaks Eesti eurosaadikut – kõik kallima klassi piletitega – ei pääsenud Strasbourgist tulema. «Kusagil lennuväljal oli olnud lumetorm ja mingid lennud olid ära jäänud ja Air France müüs meie piletid julmalt kes-ees-see-mees-põhimõttel teistele ja tõstis reisijaid ümber,» jutustab Savisaar-Toomast.

«Ega Air France vastu vaielnud – andis, nagu ette nähtud, meile väikese veepudeli, kuni lennud ümber vormistati, maksis kompensatsiooni – minu meelest 400 eurot –, pani meid ööseks hotelli ja vormistas piletid järgmiseks hommikuks,» sõnab ta. «Hoolitsus oli küll hea, aga see mulle sellegipoolest ei meeldinud, sest ma eelistanuks öösel koju saada, mitte veel üht ööd hotellis magada.»

Lennufirmade liigne agarus piletite topeltmüümisel on olnud mitme tuntud kohtuprotsessi aluseks.

Hispaania firma Iberia on näiteks kohtus kaotanud kahele kliendile, kelle jätkulennu piletid Madridist Santo Domingosse müüs firma 2011. aasta märtsis maha arvestusega, et reisijad ei jõua sellele hilinenud Corunna-Madridi lennult. Finnair on aga jäänud alla mehele, keda ei lastud 2006. aasta juulis Barcelona-Helsingi lennule põhjendusega, et kõigepealt viivad nad ära streigi tõttu ootama jäänud eelmise päeva kliendid.

Kõik need kohtuvõidud on saavutatud 2004. aastast pärinevate reeglite alusel. Savisaar-Toomasti sõnul on ka praegused reeglid päris head, tihti on probleem aga selles, et lennufirmad täidavad neid valikuliselt ja firmade sundimiseks napib vahendeid. «Statistika ütleb, et ainult kaks protsenti kõigist õigustatud reisijatest on saanud kompensatsiooni,» nendib ta.

Samas rõhutab Eesti saadik, et transpordikomisjon püüab arvesse võtta lennufirmade olukorda, mis pole just roosiline. «Ükski Euroopa lennukompanii ei teeni ülikasumeid. Ma panin tähele, et paar nädalat tagasi tuli uudis, et ka Ryanair ei ole enam kasumis,» märkis ta.

«Muidugi ei ole see normaalne, et ostan 50-eurose pileti ja kui lend jääb ära, siis makstakse mulle selle eest kuni 600 eurot kompensatsiooni,» arvas ta.

Mõeldes suhteliselt lühikesi liine teenindava Estonian Airi näitele, rõhutas Savisaar-Toomast klauslit, et kuni 90-minutilise hilinemise juures ei tekiks neile kohustust maksta jätkulendude hüvitist. «Kui kogu lend hilineb kolm tundi, siis maksab juba suurema otsa vedaja, mis on suurem lennukompanii ja kellel on ka rahaline ruum suurem,» selgitas ta.

Lõplik uus lennureisijate õiguste pakett, milles on üksmeelel nii Euroopa Komisjon, europarlament kui Euroopa Liidu nõukogu, tõenäoliselt enne sügist ei valmi.


Võimalikud muudatused

•    Käsipagas. Lisaks standardsuuruses kohvrile peaks reisijal olema õigus võtta tasuta pardale väike käekott, üleriided ja kilekott lennujaamapoest ostetud asjadega.

•    Reisijaid tuleb teavitada. Lennukompaniid peaksid igas jaamas, kuhu neil liin käib, avama reisijatele infot jagava kontaktpunkti, mis oleks lahti ajani, kui viimase lennu reisijad on lahkunud.

•    Lennukile laskmine. Tagasilennule tuleb lubada inimesed, kes pole sama pileti esimest otsa kasutanud. Kui lennukis on kohti müüdud rohkem, kui sinna inimesi mahub, tuleb mahajäävatele reisijatele maksta hüvitist.

•    Inimesed salongis. Lennuki salongis peavad olema tagatud jahutus, soojendus, pääs tualetti ja joogivesi. Pärast rohkem kui kahetunnist ootamist maa peal tuleb reisijatel lubada lennukist väljuda, rohkem kui kolm tundi kestnud ootamise järel tuleb reisijatele võimaldada saada hüvitist või asenduslend.

•    Kaebustele vastamine. Kliendil on õigus esitada lennufirma vastu kaebus kolme tema reisile järgneva kuu jooksu. Lennufirma peab kinnitama kaebekirja kättesaamist seitsme tööpäeva jooksul alates selle saabumisest ja vastuse andma hiljemalt kahe kuu jooksul.

Allikas: Euroopa Parlament