/nginx/o/2014/01/06/2736488t1hf622.jpg)
Sõlmides reisikindlustust tuleb oma reisieesmärgist müüjale rääkida, sest näiteks If kindlustuse tavaline reisikindlustus ei kata mäesuusatamisel ega lumelauasõidul saadud vigastusi. ERGO reisikindlustuse leping ei kehti aga mäesuusatamisel radadeta nõlvadel või väljaspool suusaradu ega ekstreemsporti harrastades.
«Enne reisile minekut tasub järele mõelda, milliseid juhtumeid reisil võib ette tulla ja seejärel küsida reisikindlustuse müüjalt kas ja kuidas on reisikindlustusest abi,» selgitas If kindlustuse isikukindlustuse tootejuht Terje Rabe.
Tavaline If reisikindlustus ei kata mäesuusatamisel ega lumelauasõidul saadud vigastusi, lisas ta.
Kallim kui päikeseturistil
«Mäesuusatamine ja lumelauasõit on kõrge riskiga tegevusalad ja need peavad olema kindlustuspoliisil eraldi kirjas. Ja ka kindlustusmakse on kõrgem kui päikeseturistil,» nentis Rabe.
Ta põhjendas, et suusatamisel saadud vigastused on tavaliselt raskemad, nende ravi kallim ja tihti vajavad need vigastatud koju tagasitulekuks meditsiinilist eskorti või lausa eralennukit.
«Meenub väga ere juhtum, kus kümneliikmeline suusaseltskond Ifis reisikindlustust sõlmis ja müüja pealekäimisel lisati ka suusarisk,» kirjeldas Rabe. Suur osa reisijatest tulid tagasi aga kipsis jala või käega.
Mäesuusatamine ja lumelauasõit väljaspool ametlikke radasid ei kuulu If Kindlustuses kindlustuskaitse alla.
Ravi tuhandetes eurodes
Ka ERGO pakub reisikindlustuse kaitset ainult neile, kes suusatavad või sõidavad lumelauaga talispordikeskuste märgistatud radadel. «Reisikindlustuse leping ei kehti mäesuusatamisel radadeta nõlvadel või väljaspool suusaradu ega ekstreemsporti (lumelauatrikid) harrastades,» kinnitas ERGO isikukindlustuse grupi juht Annika Mällo.
Selleks, et leping kehtiks talispordikeskuse märgistatud radadel, tuleb valida ERGO «aktiivse puhkuse» lisakaitse. See on võimalus, mida saab valida alates käesoleva aasta algusest.
«Igal aastal juhtub mitmeid suusaõnnetusi ja raviarved on ikka tuhandetes eurodes,» nentis Mällo. Enamasti on vigastuseks käe- ja jalaluumurrud. Ka on võimalik kokkupõrge teise suusatajaga ja sel juhul lisanduvad oma raviarvetele suure tõenäosusega ka teise suusataja arved. Kõige rohkem on juhtum läinud maksma ERGO kogemuses üle 10 000 euro.
Reisikindlustust pakub ka Swedbank. Ettevõtte pressiesindaja Mart Siilivast tõi välja, et suusakeskusesse minnes sobib üldjuhul tavapärane Swedbanki meditsiiniabikindlustus, kuid kui inimene soovib suusatada ka väljaspool märgistatud radasid või soovitakse laiendada kindlustuskaitset, on Swedbankilt võimalik lisaks osta spetsiaalne suusareisi lisakindlustus, mis laiendab kindlustuskaitse ulatust reisi ärajäämisel, katkemisel, pagasi kindlustamisel.
«Samuti on kindlustatul õigus hüvitisele, kui suusarajad on ootamatu ilma halvenemise tõttu suletud,» kinnitas Siilivask.
Põrutused ja murtud luud
Valides ohtliku tegevuse lisakaitsed, kehtib Swedbanki kindlustus ka sõitmisel väljaspool ametlikult märgitud suusaradu. Eritingimusena kehtib kindlustuskaitse, kui kindlustatu viibib märgistamata alal koos kaaslasega.
Kindlustuskaitse ei kehti, kui kindlustatu eirab ohutusnõudeid (näiteks laviini või halva ilma hoiatus, viibimine aladel, mis on märgitud ohtlikena või kus on keelatud suusatada).
«Suusamäel on tavapärasteks õnnetusjuhtumiteks erinevad põrutused ja murtud luud, sagedamini randme- ja käeluumurrud, aga tuleb ette ja jala- ning rangluumurde,» kirjeldas Siilivask.