Rahvusvaheline Õhutranspordi Assotsiatsioon (IATA) soovib märtsis diplomaatilisel konverentsil Montrealis luua uued ülemaailmsed kokkulepped, kuidas lennureisijaid pardal tuleks kohelda.
Lennufirmad tahavad pardal rahurikkujatele rangemaid reegleid
Tuntud prantsuse näitlejat süüdistati mullu lennul Islandilt New Yorki selles, et ta kergendas oma põit vahekäigus kaasreisija suunas, kuna viimane käitus ohjeldamatult, kirjutab CNN.
Halba käitumist kohtab lennukis mitmel erineval kujul. Lennufirmade sõnul seisavad nad iga päev silmitsi olukordadega, kus reisijad vaatavad lennu ajal pornograafiat, ajavad jooke salongi personalile peale või on verbaalselt pahatahtlikud. Ent lennuki meeskond kardab, et kui nad üritavad sellisele tegevusele reageerida, siis neid rünnatakse vastu ja kaevatakse kohtusse.
Lennufirmad on teatanud IATA-le üle 15 000 juhtumi alates 2007. aastast, kui reisijate halva käitumise kohta hakati andmeid koguma. «See on teema, millega me peame tegema kui tööstusega kogu maailmas,» kommenteeris IATA pressiesindaja Chris Goater.
IATA tahab reisijatele teha selgeks, millised tagajärjed sellisel käitumisel on ning millised karistused on neile politsei ja kohtu poolt. IATA soovib lisaks kokku leppida, millised meetmed on lennukis lubatud juhtudel, kui turvalisus pole otseselt ohus.
Praegune seadusandlus põhineb 1963. aasta Tokyo konventsioonil, mis reguleerib kuritegusid, mis kujutavad endast tõsist ohtu lennuohutusele, kuid IATA kinnitusel on tänase lennunduse reaalsus väga erinev sellest, kui konventsioon välja töötati. Tol ajal oli see psühholoogi Robert Bori sõnul tõeliselt unenäoline kogemus – reisijad panid end uhkelt riidesse ning lennufirma pingutas esmaklassilise teeninduse nimel.
Bor arvab, et reisijate ärevust lendudel tänapäeval on üsna lihtne seletada. «Inimestel on üha suurem rahaline ja ajaline surve,» tõdes ta. Viha ja pahameelt kutsub lennureisi ajal esile mitu faktorit.
«Sageli näete, et lennukis läheb närvi varem nii rahulik inimene. Ärevuse võib vallandada teine isik, kes näiteks langetab oma istmetuge, millele lisandub ka alkoholi tarbimine ja üldine lennuhirm,» rääkis psühholoog.
«Me teame ka seda, et ruumipuudus võib põhjustada tõelist stressi ja viha ning inimesed võivad muutuda agressiivseks,» lisas Bor.