Meeldiv taaskohtumine Vilniusega

Vilniust taas külastada oli mul mõtetes juba mitu aastat. Paarkümmend aastat tagasi sai Leedus sageli käidud, kuid Eesti vabanemine tõi kaasa soovi avastada kaugeid ja seni kättesaamatuid kohti. Sügise eel käisin fotokaameraga seda kaunist ja sõbralikku linna Nerise kallastel taas avastamas.

Vilniuse linnakeskus on hästi säilinud ning kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. See on üks Euroopa suurimaid, enam kui tuhande kaitsealuse objektiga. Neist tuntuimad on Vilniuse katedraal, Katedraali väljak, Gediminase torn, Vilniuse ülikooli kvartal, presidendipalee, Koiduvärav jpt.

Eri stiili ja arhitektuuriga kirikuid on Vilniuses üle 40, nii katoliiklastele kui õigeusklikele. Meeldejäävaim neist on punastest tellistest ehitatud gooti stiilis Püha Anna kirik koos selle taga asuva tsistertslaste ordu kirikuga. Vanalinn on aastatega märgatavalt muutunud. Seda on tublisti restaureeritud ja korrastatud, see on inimsõbralik ja igati euroopalik, pakkudes elamusi igale maitsele.

Asjakohane vihje: kindlasti tasub sisse astuda turismiinfopunkti. Sealt leiab voldikuid, mis pakuvad vanalinna avastamiseks kümme marsruuti. Isegi kui nende järgi ei liiguta, annavad need hea ülevaate, kus midagi asub ja kuhu minna jõuab.

Katedraali väljakult vanalinna suunduv vanim ja värvikas Piliesi tänav meenutab Tallinna Viru tänavat. Siin on alati rahvarohke, on palju restorane ja tänavakohvikuid, galeriisid ja kauplusi.

Läheduses asuva Literatu (Literaatide) tänava müürilt ja majaseintelt leiab 223 kunstipärast pühendust leedu kirjanikele ja Leeduga seotud kirjameestele. Ligidale jääb arvukalt kauneid kirikuid, ajalooline ülikooli kvartal ning presidendipalee. Piliesi ja Didžioji tänavat pidi jõuab Raekoja platsile ja vanalinna lõunaosas asuva Koiduväravani.

Linna süda on Katedraali väljak. See on turistide kohustuslik peatuspaik ja rahva meeliskogunemiskoht. Võimas Vilniuse katedraal (ehk Püha Stanislause ja Püha Ladislause katedraal) koos kellatorniga on Leedu tähtsaim katoliku kirik. Siin võib sageli näha pruutpaare, laste ristimist või osa saada kontsertidest.

Linnusemäele pääseb mitut teed pidi. Suurvürst Gediminase monumendi tagant algavat munakiviteed mäkke tõustes jõuab heita pilgu kogu Vilniusele. Tõusul vihisesid minust mööda segway’del politseinikud, kes linnusel silma peal hoiavad. Teine tee algab rahvusmuuseumist ja funikulöör viib kolme liti eest Gediminase torni ette platsile.

48 meetri kõrguselt avaneb avar panoraamvaade nii vanalinnale, rohelusse mattunud Užupisele kui ka Nerise teisel kaldal laienevale Vilniusele. Linnusemäel kõrgub üle linna paistev Leedu sümbol Gediminase torn, mille mastis on rahvuslipp. Kunagise kindluse ainsas säilinud osas asub mitmel korrusel muuseum, torni jalamil tähistab mälestusplaat 1989. aasta Balti keti lõpp-punkti.

Katedraali väljakut ühendab Leedu seimi hoonega lai Gediminase prospekt, mis eraldab vanalinna muust kesklinnast. Jalutuskäigul jääb tee äärde arvukalt monumente ja avaraid parke, Leedu Panga rahamuuseum ning genotsiidiohvrite muuseum (KGB muuseum). Seimimaja kõrval asub lillede keskel püramiidikujuline ehitis, kus on omapäraselt kaardistatud Leedu riigi ajalugu.

Vanalinna kõrvale, Vilnia jõe kääru jäävat rohelusse mattuvat madala hoonestusega Užupise rajooni on võrreldud Pariisi Montmartre’iga ja Kopenhaageni Christianiaga. Sinna pääseb eri suundadest üle lukkudega kaunistatud kuue silla, mille piiripostide juures on tähis «Užupise Vabariik». Nõukogude perioodil halva kuulsuse omandanud asum sai uue hinguse 1990. aastatel, mil sinna asusid kodu rajama paljud loomeinimesed.

1. aprillil 1997 kuulutas kogukond välja oma vabariigi, millel on oma president, valitsus ja põhiseadus, omad kombed, lipp ja raha. Põhiseadus, mille eestikeelse tõlke avas suvel seal visiidil olnud Eesti president, on 18 keeles kõigile tutvumiseks Paupio tänaval.

Praegu on boheemlasliku elukorraldusega, kontrastiderohke Užupis õdus paik omanäoliste ateljeede, galeriide ja taiestega, söögikohtade ja pisipoodidega, oma kiriku ja Vilniuse vanima surnuaiaga. Nüüd kohtab ka silte «Eramaa», et uudishimulikke turiste eemale hoida ja elanikele kodurahu pakkuda.

Mõnetunnise jalutuskäiguga saab põgusa pildi sellest omas rütmis elavast renoveerimisjärgus olevast rajoonist. Enne lahkumist soovitan aga läbi astuda linnaosa keskväljakul Užupise Ingli kuju kõrvale jäävast trendikast restoranist Prie Angelo («ingli juures»). Põnevas interjööris pakutakse sõbraliku teenindusega meeldivat kodust toitu. Užupise tänava alguses olevast, Vilnia jõe kohale ulatuvast populaarsest terrass-kohvikust saab imetleda Merineitsi kuju ning välinäitusi. Linnas on ohtralt söögikohti eri maade köökidega. Enamasti on neis hea teenindus ning hinnatase Tallinnast soodsam.

Vilniuses olles on arukas muretseda mitu päeva kehtiv ühistranspordi e-pilet, millega mugav bussi või trolliga väljaspool vanalinna liikuda.  Vilniuse südalinnas  on palju kergliiklusteid ning populaarsust kogunud rendijalgrataste  terminale. Hea viis linnaga tutvumiseks. Siin-seal on ka tänavatel viited, kus lähim rattaterminal, kuhu ratas jätta või laenuks võtta, asub.  Kui soovite aga kasutada taksot, siis meil kohustuslikke  hinnakirju autodel näha pole ning arvukate taksofirmade seast eristada seda õiget, kes pakub kvaliteetset teenindust, on keeruline.

Teletorn, kuhu pääseb kiiresti trolliga,  näeb välja nagu Tallinna oma ning asub magalate keskel. 326,5 m kõrge, kuid oma sisult on tagasihoidlikum. Kõigepealt märkan mälestusmärke teletorni kaitsjatele 1991.a. ning torni esimesel korrusel pöördelistele sündmustele pühendatud mõjusat  väljapanekut.  165 m kõrgusel asuv kohvik teeb tunniga 360 kraadise ringi. Selge ilmaga võid kohvitassi taga heita pilgu kuni 50 km raadiuses asuvale - keset parki laiuvale tuttava kujuga laululavale, kaugemale jäävale vanalinna ühtlasele siluetile kirikute ja  punaste katustega. Läbi linna voolav Nerise jõgi annab ümbrusele särava aktsendi.  All laiuvad  nõukaajal rajatud korrusmajadest magalad, eemale jäävad uued ehitised.  Teletorni ümbruse elurajoonides renoveerimisega ilmselt ei kiirustata - üksikud korrusmajad on renoveeritud ning kvartalisisesed teed käest ära - jätavad väsinud mulje koos  omaette vaatamisväärsusteks olevate korrusmajade rõdudega ja lodzadega - igal neist on oma nägu. Meil närbunud putkamajandus on seal tänu õllemüügile veel täies hiilguses. Suured kaubanduskeskused on koha leidnud magalate piirkondades. Üks neist, hiljuti avatud Akropolis,  on tõenäoliselt on Baltimaade suurim.