/nginx/o/2010/03/30/340596t1h657c.jpg)
Alates 5. aprillist hakkab kehtima Euroopa Liidu viisaeeskiri, mis muudab viisataotluste korra selgemaks ja ühtsemaks ning tugevdab Schengeni ruumis tehtavat
koostööd.
Uus viisaeeskiri muudab ELi viisa saamise läbipaistvamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi sõnul muutuvad kolmandate riikide kodanikele Schengeni viisade andmise tingimused läbipaistvamaks ja õiglasemaks, vahendas komisjoni pressiesindaja.
«Ühtlasi kiireneb ELi viisade väljastamine. Viisaeeskiri kindlustab viisaalaste õigusaktide täieliku ühtlustamise ELis,» kommenteeris volinik.
Euroopa Liidu viisaeeskiri koondab ühte õigusakti kõik viisaotsuseid reguleerivad sätted ning ühtlustab ühist viisapoliitikat järgivate Schengeni riikide eeskirju ja tavasid. Schengeni alasse kuuluvad 22 liikmesriiki ja 3 assotsieerunud riiki.
Viisaeeskiri käsitleb lühiajalisi viibimisi, mis ei ole pikemad kui kolm kuud kuuekuulise ajavahemiku jooksul. Eeskirjaga lihtsustatakse Euroopa Liidu viisataotluse vormi. Laiendatud on viisatasust vabastatud isikute ringi ning 6–12aastatele lastele väljastatakse viisa vaid 35 euro eest. Viisa tavahinnaks jääb
ka edaspidi 60 eurot. Samuti maksavad viisa eest endiselt 35 eurot nende kolmandate riikide kodanikud, kellega EL on sõlminud viisarežiimi lihtsustamise lepingu.
Läbipaistvuse ja õigluse suurendamiseks tuleb viisataotluse rahuldamatajätmist põhjendada, samuti antakse eeskirjaga võimalus eitav otsus vaidlustada.
Et tagada viisataotlejate võrdne kohtlemine, tehakse viisataotluste menetlemise käsiraamat kättesaadavaks kõikide liikmesriikide konsulaartöötajatele.
Viisaeeskirja võtsid 2009. aasta juunis vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu.