Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mis muuhulgas seab täpsemad tingimused pakettreisidega tegelevate firmade tagatisekohustusele.
Riigikogu toetas reisifirmade tagatistes korra majja löömist
Majandusminister Juhan Parts selgitas riigikogu ees, et majanduslanguse tingimustes on sagenenud juhtumid, kui reisiettevõtja on maksejõuetuse tõttu lõpetanud oma tegevuse, jättes sealjuures aga täitmata pakettreisimüügil tarbija ees võetud kohustused.
Kuigi ka praegu peab pakettreiside müügiga tegelev ettevõtja omama tagatist, on asjad nõude rakendamisega segased. Turismiseaduse muutmise eelnõu vastutav riigikogu liige Jüri Tamm selgitas, et eelnõu reguleerib olemasolevat seadust selliselt, et tarbija huvid oleksid rohkem kaitstud.
Seadusemuudatuste vajalikkuse kohta tõi Tamm näiteks hiljutise turismimessi, kus ettevõtja müüs ühel päeval puhkusereise, võttis selle eest tasu ja järgmisel päeval kuulutas välja pankroti. «Reisist ilmajäänutele raha tagasimaksmiseks aga kusagilt võtta ei ole.»
Tagatise kohustust on reisiettevõtjal võimalik täita tema valitud viisil. Sealhulgas võib tagatis olla nii Eestis kui Euroopa majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustus.
Teada minimaalsed kohustused
Tagatise suuruse arvestamine sõltub reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist ning reisiettevõtja tegevusalast.
Majandusministeeriumi algatatud eelnõus on kirjas ka tagatiste minimaalsed kohustuslikud määrad. Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügil on näiteks kohustuslik tagatise minimaalne määr kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 20 000 krooni.
Väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ning tellimus- või liinilendu sisaldavate reisiettevõtja enda koostatud pakettreiside korral peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti firma planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 500 000 krooni.
«Veel on sisse toodud kriteeriumid väljapoole Euroopa majanduspiirkonda reisimisel, kuna seal on riskid suuremad,» märkis Tamm.
Hinnatõusu kaasa ei tohiks tuua
Ta möönis, et summade juures on ka üks suur dilemma. «Juhul kui panna need tagatised väga kõrgeks, hakkab see paratamatult segama ettevõtjate majandustegevust. Peab ju deponeerima raha ja kõik see maksab. Seda teed ei ole mindud ning kindlaks on jäädud mingil määral koostööd ja usaldust eeldavale. Kuid asjade halva kokkusattumise korral saadakse vähemalt osa raha tagasi,» selgitas Tamm.
Eelnõu on Jüri Tamme kinnitusel ettevõtjatega kokku lepitud. «Nende sõnul ei ole see liialt koormav ega tohiks muuta olemasolevat hinnapoliitikat ning takistusi ei tohiks seadus jõustumisel tekkida.»
Ka minister Parts sõnas, et iga kõrgem tagatis tähendaks koormust ka muidu vastutustundlikule firmale. «Mis tähendaks hinnatõusu ja ei oleks tarbija huvides. Aga neid numbreid võib veel vaadata ja arutada.»
Tamm lisas, et igaüks meist reisib ja igaüks teab, millised riskid on. «Me oleme kõik neid muresid näinud, kus ettevõtjad tulevad ja pahatahtlikult probleeme tekitavad. Et neid pahatahtlikke ja ka mitte pahatahtlikke situatsioone kliendi jaoks leevendada, siis ongi välja mõeldud sellised mehhanismid, mis annavad võimaluse kompenseerida teatud osa maksumusest.»
Muudatusettepanekuid oodatakse eelnõule järgmise kolmapäevani.