Küsitlus: ülekaalulised peaksid lennureisi eest rohkem maksma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Erala
Copy
Reisimaailma arutlusteemaks on kerkinud ülekaalulistelt lennureisijatelt lisatasu küsiminie.
Reisimaailma arutlusteemaks on kerkinud ülekaalulistelt lennureisijatelt lisatasu küsiminie. Foto: Caro / Scanpix

Reisiportaali Skyscanner küsitlusele vastanud 550st inimesest arvas enamik, et ülekaalulised peaksid lennureisi eest teistest rohkem maksma.

Sellisel seisukohal oli 76 protsenti osalenutest, lisatasu küsimise vastu oli 22 protsenti, vahendas Reuters.

Portaali ajendas küsitlust korraldama lennufirma Air France'i plaan hakata nendelt reisijatelt, kes ühele istmele ära ei mahu, lisaraha küsima. Sama lennufirma pakub juba aastaid ülekaalulistele võimalust osta kaks istekohta, teine neist 25-protsendilise allahindlusega.

Skyscanneri üks asutajatest Barry Smith tõdes, et tegelikult on ülekaalulistelt lisaraha küsimine väga tundlik teema.

«Ühelt poolt on ju mõistetav, et lennufirma nõuab nendelt reisijatelt, kes hõivavad rohkem kui ühe koha, rohkem raha. Samas võivad paljud öelda, et lennufirmad peaksid istmete tavasuuruse kohandama selliseks, et kõik reisijad probleemideta ära mahuksid,» arutles Smith.

Sarnaseid seisukohti avaldasid ka küsitlusele vastanud – oli neid, kelle arvates peaks lennufirma tasu küsimisel arvestama nii inimese kehakaalu kui ka tema pagasi raskust, teised jällegi olid seda meelt, et lennuki istmed peaksid sobima ükskõik millise kehakujuga inimestele.

Ühendriikides on lennufirmad Southwest Airlines ja United Airlines kehtestanud reeglid, mis sunnivad ülekaalulise reisija lisakohta ostma. Siiski on reeglites tingimus, et kui lennuk pole täis, saab teise koha eest makstud raha tagasi.

Näiteid on ka vastupidiseid: Kanadas on kohus otsustanud, et ülekaalulisi ega puudega inimesi ei tohi sundida lisakohta ostma.

Tagasi üles