Retk liivas ja vaikuses

Jussi kanarbikunõmm: 1930. aastatel tehti siin lageraiet. Polügooni rajamisel tegid oma töö arvukad laskmised ja tulekahjud ning sealt alates polegi mets Jussis taastuda saanud. 150-hektariline kanarbikunõmm on muutunud väärtuseks omaette. Foto: Eve Kruuse

Sügisel tasub Kõrvemaale fotojahile minna jalgrattal: isegi kui ilvest, karu või kotkaid pildile püüda ei õnnestu, annab rattasõit värviküllaste raba- ja metsamaastike vahel unustamatu elamuse.

Kohe alguses sai kokku lepitud, et sel rattamatkal kilomeetreid ei neela. See oli hetke nautimise retk. Lõputuna näiv Jussi kanarbikunõmm, arvukalt järvesid, vaikus – see on suurepärane Põhja-Kõrvemaa maastik aktiivse puhkuse nautlejale.

No ja siis see liiv! Seda jätkub pea kõikidele teedele nii palju, et sa juba teise päeva varasel pealelõunal päris läbi oleksid ja ei-tea-mitmendast liivasest tõusust üles rühkides jalgades väsimust tunneksid. Nii kujuneski matk tõepoolest hetke nautimise retkeks. Selle hetke nautimiseks, kui oled järjekordsest liivasest tõusust ratta koos kogu varustusega ja iseendaga üles vändanud ning hingamise rütmi taastanud. Siis on aega märgata kõrval laiuvat raba või järve veesilma.

Nõukogude ajal oli Põhja-Kõrvemaa meile suletud ala – seal asus suurtükiväe polügoon. Nüüd leiab seal õige koha see teeline, kes otsib rohkem omaette olemist, et vahelduseks linnakärale kuulata oma mõtteid. Vaikus karjub kõrva.

Kõrvemaa rattarajad Harjumaal

Raja algus Kehra raudteejaamast, lõpp Aegviidus.

Raja pikkus 68 km (kui alustada Kehrast ja liikuda läbi Vikipalu, Mustjõe ja Pillapalu Põhja-Kõrvemaale ning lõpetada Aegviidus).

Umbes 29 km võrra saab teed lühendada, kui sõita rongiga Aegviitu ning alustada sealt ja seal ka lõpetada, või kui parkida auto Piibe maantee ääres asuva Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juurde (Tallinnast 31 km) ning jätkata liikumist rattal.

Puhas rattasõiduaeg umbes kuus tundi (sõltub sellest, kui osav liivas sõitja olete).

Arvestuslik rahulik sõiduaeg koos (pikkade) peatustega: esimesel päeval seitse, teisel päeval viis tundi.

Teekate ja reljeef: Kehrast Kaunissaareni asfalttee, sealt kuni Pillapaluni erineva siledusega kruusatee, pärast Pillapalut veel jupp asfaltteed, seejärel taas kruusa- ning siis erineva pinnasekattega, sealhulgas ka liivased teed. Veidi on ka mägesid.

Vaatamisväärsused: peamiselt loodus – Jussi kanarbikunõmm, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu suursoo, Pillapalu asundusküla koolimaja varemed, asundustalud, Aegviidu kirik ja kalmistu ning jaamahoone, Kehra jaamahoone.

Sõidujuhised

Kehra – Kaunissaare – Vikipalu – Mustjõe – Pillapalu – Jussi järved – Paukärv – Oru – Aegviidu

Esimene päev

0 Kehra raudteejaam.

3,0 Kaunissaare veehoidla juures vasakule.

5,0 Veehoidla lõppedes paremale.

5,5 vasakule.

6,7 Y-hargnemisel vasakule.

7,9 Lahinguvälja (Vikipalu) perrooni juures üle raudtee.

8,4 Paremale.

11,6 T-ristmikul paremale (Mustjõe).

12,0 Y-ristmikul vasakule.

15,5 Y-ristmikul vasakule.

19,0 Ristmikul vasakule.

22,6 Nelja tee ristumisel paremale (Pillapalu).

25,8 Asfaltteele jõudes paremale.

30,5 Vasakule pinnasekattega teele (algab Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala).

34,7 Paremale (Kulli lõkkekoht).

36,9 Parklast läbi (autodega kaugemale ei saa) otse mööda kitsast jalgrada.

37,7 T-ristmikul vasakule.

38,4 Y-ristmikul paremale.

41,5 Jussi Väinjärv (RMK telkimisplats)

42,0 Umbes 500 m tuldud teed tagasi, siis 42,0 märgis paremale.

45,7 Paremale.

44,4 Ümarjärv.

45,1 Umbes 700 m tuldud teed tagasi, siis 45,1 märgis paremale.

47,3 Paukjärv.

Teine päev

48,5 Paukjärve äärest Kaksiksilla parklasse (kohapeal on vastavad viidad).

50,6 T-ristmikul vasakule.

54,7 Vasakule (Kulli lõkkekoht).

55,8 Paremale.

58,5 Vasakule matkarajale.

63,1 Matkarada pöörab paremale, sõita otse mööda pinnaseteed.

63,6 T-ristmik kruusateega, keerata paremale.

64,4 Paremale.

64,7 Vasakule.

68,7 Lõpp Aegviidus.

Rada kulgeb enamasti mööda maastikku, mis on kaetud arvukate pinnaskattega teedega nagu ämblikuvõrguga, mistõttu neile, kes seal esimest korda liiguvad, tuleb abiks kohalik kaart. Seda võib küsida Kõrvemaa matka- ja suusakeskusest, samuti RMK teabepunktist Aegviidus.