Soovitusi ohutuks suusapuhkuseks

Suusakeskus Kleine Scheidegg. Foto: ARND WIEGMANN/REUTERS

Suusapuhkuse õnnestumiseks tuleks meeles pidada, kui kerge on lumel liueldes endale liiga teha.

USA Suusaliidu ja suusasportlaste olümpiakoondise ihuarst ning ortopeediakirurg Scott Hacker rääkis Healthdayle, et aktiivselt puhkuselt ühegi kriimustuseta naasmine ei sõltu sugugi vaid heast õnnest.

Ta jagas harrastussuusatajatele soovitusi, kuidas reisil talispordiga tegeledes terveks jääda.

Ajage end enne ärasõitu vormi. Kui te pole ammu suusatanud või üldse trenni teinud, hakake töötama alakeha painduvuse kallal ja tehke jõuharjutusi, et ennetada lihaste rebendeid.

Kontrollige varustus üle. Laske asjatundjal oma suusavarustus üle vaadata ja kindlaks teha, et see teile sobib. Komplekti peaks kuuluma ka kiiver, mis aitab peavigastusi vältida.

Ärge hakake üle oma varju hüppama. Hackeri sõnul on oluline, et suusataja tunneks oma võimete piiri ja valiks sellele vastava tegevuse, isegi kui edasijõudnutest sõbrad keerukamatele väljekutsetele pühenduvad.

Arvestage radade raskuse hindamisel lume olukorda ja ilmastikku. «Raja raskus võib selle kalde, valguse ja lume tõttu paari tunniga suuresti muutuda,» ütles Hacker. «Rada ei pruugi teile sobida vaatamata sellele, et raja raskus on mingile kindlale tasemele määratud.» Spetsialisti sõnul tuleks suusakeskuse soovituste kõrval kindlasti ka enda kainet mõistust rakendada.

Jälgige oma asendit. Vigastusi aitab vältida see, kui hoiate suusatades õlad all ja puusad-jalad kergelt õõtsumas.

Pidage silmas ümbrust. Suusatades tuleks tähelepanelikult ümbrust jälgida, et teele ei jääks puid, teisi suusatajaid, lumemasinaid, kive ega jääd.

Laske organismil kõrgusega harjuda. Mäestikus viibimine võib algul tekitada unehäireid, peavalu, uimasust, väsimust ja hingamisraskusi. Dehüdreerumise vältimiseks tuleks palju vett juua. Andke kehale aega harjuda ja ärge puhkuse algul spordiga üle pingutage. Ka alkoholi tasuks vältida.

Kasutage päikesekreemi. Lumi peegeldab UV-kiirgust, mistõttu silmi ja nahka tuleks kindlasti ka pilvise ilmaga kaitsta.

Ärge suusatage kunagi üksi ja väsimust tundes lõpetage sportimine. Suur osa vigastustest tekib just päeva lõpupoole, mil suusatajad on väsinud, nende keskendumisvõime hakkab hajuma ja päike loojub. Kui kõhklete, kas minna veel ühele ringile või mitte, oleks parem oma sisetunnet usaldada ja lõpetada.