Püha puhkusemaa Iisrael

Vaade Õlimäelt: kuulus vaade Jeruusalemmale kohast, kus iga linna külaline peaks ära käima. Foto: Ingrid Tähismaa

Neile, kes on tüdinud päikese leidmisest Egiptuses või Türgis, on nüüd sama pikk otselend eksootilise Punase mere äärde Iisraeli. Kohapeal ootab rohkelt päikest ja kapaga kultuuri, nii et sel reisil tabab kaks kärbest ühe hoobiga.

Iisrael on eestlasele suhteliselt avastamata maa. Kipume seda paljukannatanud maariba, mis asub Egiptuse ja Jordaania vahel, seostama ebaturvalisusega – uudistesaadetest on jäänud mulje, et sealkandis on olukord ärev.

Veel mõned aastad tagasi see tõepoolest nii oligi, ja aus oleks mainida, et iisraellased on ka praegu oma turismi pärast väga mures. Piisab ühest ärapööranud hullunud noorest, kes end keset McDonald’sit õhku laseb, kui turismiga on aastateks taas asjad ühel pool.

Selliseid vahejuhtumeid on Iisraelis olnud mitmeid, ja need on kohalike õudusunenägu. Turism on Iisraelile tähtis, sest teist sellist maad, millel oleks maailmale näidata nii palju Jumala pojaga seotud paiku, lihtsalt pole.

Pärast hiljutist Iisraelis käimist võin kinnitada, et sealne elu on turvaline, tuleb vaid leppida mõne paratamatusega, mis, tõsi küll, esmapilgul ehmatada võivad. Kuna külastasin Iisraeli teist korda, ei üllatanud mind  hambuni relvastatud mehed, kes Ovda lennujaama jõudnud reisijaid  esimesena tervitasid. Nende silmatorkav relvastus ütleb turistile: me kaitseme sind, ükskõik mis ka ei juhtuks, me võitleme halastamatult terrorismiga.

Arvestama peab ka piiriküsitlusega nii minnes kui tulles, viimasel juhul on kontroll põhjalikum. Tollitöötajad küsitlevad paarikaupa turiste, kas nad pakkisid oma kohvri ise ja kas keegi nägi seda pealt, kohtusid nad reisil kellegagi ja vahetasid kontakte, võtsid kelleltki vastu paki või mõne muu saadetise. Sõbralikult toonitavad tollitöötajad iga küsimuse järel, et seda on vaja terrorismiga võitlemiseks.

Jeruusalemma võlu ja valu

Neile, kes sõitu soojale maale pelgalt rannapuhkuse ja hotellis vedelemisega seostavad, ma Iisraeli ei soovita. Sõita pühale maale ja mitte külastada Jeruusalemma on patt. Ka uskmatu inimene võiks sellele maale sattudes piiblilooga seotud kohad üle vaadata. Sest see linn puudutab kõiki, ole sa siis juut, kristlane või moslem, veendunud tõsiusklik või skeptikust pagan.

Juba tänavapilt on Jeruusalemmas eriline, mujal Iisraelis midagi sellist ei kohta – ortodokssed juudid oma mustade kõvakübarate ja oimulokkidega, mehed pikkades mustades kuubedes, kaetud peaga naised, relvastatud (nais)ajateenijad...

Ja muidugi rahvaste paabel, kes on Pühasse Linna püha õhku hingama sõitnud. 800 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Jeruusalemm on palverändurite kogunemispaik ja see väljendub selgesti ka ülikirevas tänavapildis. Naistele teadmiseks, et paljaste õlgadega ja miniseelikus pühapaikadesse ei lubata. Meestel peab olema pea kaetud.

Üks populaarsemaid külastuspaiku on Jeruusalemma vanalinnas asuv Nutumüür. Ja seal tõepoolest nutetakse! On tõsiusklikke, kes käivad iga päev Nutumüüri ääres piiblit lugemas või Jumalaga vestlemas – nende tarvis on müüri ääres plastmassist toolid (naiste Nutumüüri ääres olid need mitmes reas hõivatud).

On neid, kes müürile toetudes oma maailmavalu kõva häälega välja nutavad. Enamik tuleb aga tooma kirjakest Jumalale – soovi või palvet, mille täitmist ta kõrgema jõu abiga loodab. Nutumüüri praod ja esine on paksult kaetud eri keeles soovipaberitega. Vaid issand ise teab, kui paljud neist salasoovidest täituvad, aga lootus jääb kirja kirjutajal ju alati.

Lisaks Nutumüürile tasub Jeruusalemmas külastada Ketsemani aias asuvat Kõigi Rahvaste kirikut, Templimäge ja sealset Mäetemplit ning nautida kõikehõlmavat vaadet linnale Õlimäelt. Enne pühapaikadesse sisenemist seiravad turvakontrollid, kas külastaja riietus on ikka sünnis, ja valgustavad või otsivad läbi koti. Seda viimast tehakse ka suurtes kaubakeskustes, ja mitte ainult Jeruusalemmas, vaid ka näiteks Eilatis, Iisraeli suurimas kuurordis.

Delfiiniriff ja võrratu kõrb

Eilati linn asutati kõrbesse 60 aastat tagasi. Esimesed elanikud elasid telkides Punase mere kaldal, praegu on linnas 60 000 elanikku. Eilat on tõeline kõrbelinn, kus vihma on oodatud viimased 13 aastat. Temperatuur küünib suvel lausa 50 kraadini, turismihooajal ehk siis Iisraeli sügisperioodil on õhusoojus 38 ja merevesi 27 kraadi.

Eilatis on kõik võimalused täiuslikuks puhkuseks, sealhulgas head hotellid, kus pakutakse imemaitsvat koššertoitu. Linna ümbritseb kõrb, kuhu saab giidi saatel matkama minna. On ka delfiiniriff, kus võimalik koos sõbralike delfiinidega ujuda, ja veealune observatoorium, kus avaneb kogu Punase mere ilu.

Eilatist mitte väga kaugele jäävas Surnumeres saab hõljuda ka see, kes üldse ujuda ei oska – vesi on niivõrd soolane, et see hoiab vee peal nagu tugitoolis. Teada-tuntud on ka Surnumere muda, mis leevendab liigesehaigusi ja tõstab naha toonust. Musta mudaga kaetud inimesi, kellel vaid silmavalged välguvad, kohtab Surnumere ääres kümneid – ühtepidi tontlik ja lõbus, teisalt sealses kontekstis ülimalt tavapärane vaatepilt. 

Iisraeli võlud

•    Lummav kultuur – Jeruusalemm, võimalus sõita Jordaaniasse Petra kaljulinna

•    Negevi kõrb, Timna looduspark, kibutsid ehk kõrbekülad

•    Puhas maa, puhas merevesi

•    Punase mere värvikirev maailm, kalad ja delfiinid

•    Alati soe õhk (38 kraadi) ja merevesi (üle 20 kraadi)

•    Koššertoit – liha ja piimatooteid ei sööda koos, eriliste reeglite järgi valmistatud

•    Maitsev vein – laias valikus, soodne ja kvaliteetne

•    Surnumere ahvatlused: imettegevatest mineraalidest kosmeetika, kust igaüks leiab midagi talle sobiva hinnaga

Mida tähele panna

•    Jeruusalemmas peaksid naistel olema põlved ja õlad kaetud, meestel peas müts

•    Iisraelis ei räägita usust ega poliitikast

•    Suhteliselt kõrge hinnatase

•    Relvastatud inimesi on keelatud pildistada

•    Kõikjal saab hakkama vene keelega, paljud teenindajad on elanud varem Venemaal

•    Talvel võib esineda tuuliseid ilmu, jakk kaasa!