Eksootiline reis kaubalaevaga üle Atlandi

Prantsusmaa koosseisu kuuluvalt Guadeloupe’i saarelt veetakse Euroopasse peamiselt banaane, mistõttu ka lõviosa konteinereid laeval olid selleks mõeldud külmikud. Foto: Kärt Mae

Kaugete reisidega käib tänapäeval alati kaasas lendamine, hüpe ühest punktist teise. Vaatamata sissejuurdunud harjumusele pole see ainus võimalus. Vahelduseks on tore kogeda teekonda ning näha, mis on väljalennu- ja saabumispaiga vahel.

Kolmandal päeval mootorlaeva Fort St Louis pardal teel Prantsusmaa rannikult Kariibi merele ma loomulikult nii ei mõelnud. Olime enam kui 2000 konteinerit mahutava alusega jõudnud Biskaia lahte, mis on kurikuulus tormide poolest. Kaptenisillal pingsalt horisonti vaadates ja ette kujutades, et tegelikult pole mul ikka nii paha olla, üritasin jõuda selgusele, millal ja miks ma tegelikult endale pähe võtsin, et Atlandi ookean tuleb seekord kaubalaevaga ületada.

Hiljem selgus, et merekaruks annab ennast siiski harjutada, sest juba mõni päev hiljem saime avaookeanil tunda korralikku külglainetust. Kuid seekord jäi lõunasöök sisse nii minul kui tüürimehel, kes eelmise tormi ajal samuti näost valgena ringi tuigerdas ja mulle vennalikult merehaigusevastaseid tablette jagas.

Eksootiline teekond

Lühidalt kokku võttes kulges meie marsruut Prantsusmaa rannikult Le Havre’ist Assoori saarte suunas, seejärel viis ööpäeva ainult lagedat vett ja lääne suunas vaatamist ning üheksanda päeva varahommikul sildus Fort St Louis’ ookeani teises servas Guadeloupe’i saarel.

Lisaks lugemisele, filmidele ja teiste reisijatega suhtlemisele oli laeval peamiseks tegevuseks ookeani vaatamine. Iga päevaga oskasime paremini mõista, mis tuju on täna lainetel, ning mida lähemale me jõudsime Kariibi merele, seda enam hakkasime nägema laeva väikeseid saatjaid – lendkalu ja delfiine.

Kõige üllatavam oli aga kaubalaeval see, et reisijaid, keda oli vaid kaheksa, koheldi kui laevapere liikmeid. Lisaks ühistele söömaaegadele oli alati võimalik kaptenisillal meeskonna tööd jälgida ning toimuva kohta selgitusi saada. Samuti korraldati reisijatele ekskursioon masinaruumi, et tutvustada laevamüraka hiigelmootorit. Seejärel lasti harjutada ka kiiruse peale päästeülikonda pugemist.

Kahjuks on möödas ajad, mil võis sadamas minna kaptenilt tööd või priid ülesõitu küsima. Kaubalaevad müüvad vabu kajuteid samamoodi kui kruiisilaevad reisibüroode kaudu. Suuremad firmad väidetavalt ka otse, kuigi meil sel viisil päringule vastust saada ei õnnestunud. Pileteid vahendavaid reisibüroosid leiab internetist aga hõlpsalt ja mitmeid. Kaubalaevaga on võimalik nii ookeane ületada kui teha kaasa terveid ümbermaailmareise, peatudes sadamates, kus laeva lossitakse või konteinereid peale ja maha tõstetakse.

Raha kokku ei hoia

Kruiisilaeva mõnusid kaubalaevad siiski ei asenda, kuna lõbusõitjale ei taga kaubalaevaga reisimine kahte olulist asja: mõistlikku lähedust linnasüdamele ega seda, et laev sobival ajal soovitud sihtkohas seisaks. Väga tõenäoliselt võib juhtuda, et laev tuleb sadamasse õhtul ning lahkub sealt varasel hommikutunnil.

Öise ja kiire külastuse võimalus on eriti suur konteinerlaevadega reisimisel, kuna konteinerite laadimine võtab oluliselt vähem aega kui prahtlaevade lossimine.

Kui veel kümme aastat tagasi võis kaubalaeval reisides ka raha kokku hoida, siis tänapäeval see enam nii ei ole. Ümardatult on keskmine reisi hind 100 dollarit päevas (umbes 1100 krooni), kuid hinnad kõiguvad olenevalt näiteks kajutiklassist.

Kruiisilaevast on kaubalaevaga reisimine küll oluliselt odavam, kuid odavlennufirmade ning sooduspakkumiste ajastul võib laevareis minna tublisti kallimaks kui soodsalt saadud lennupilet. Meie reis maksis ühe inimese kohta umbes 13 000 krooni. Kogemus, samas, on võrreldamatu ning unustamatu.

Tasub teada

Linke reisi broneerimiseks:
•    www.cruisepeople.co.uk
•    www.freightervoyages.eu
•   www.cargolines.biz

www.hamburgsued-frachtschiffreisen.de