Saksa politsei: autoreisijad on liiga kergemeelsed

Ingolf Jahraus teeb Karlsruhe politseis ennatustööd, ta informeerib kodanikke. Foto: Werner Siebert

Suvi on puhkuste aeg ja seetõttu ka aasta kõige ilusam aeg. Nüüd on lõpuks aega teha kõike seda, millest on kaua unistatud.

Mitmed pakivad auto ja lähevad nelja ratta peal avastama uusi maid ja kohti.

«Kui autoreisijad ei jälgi turvalisusnõudeid, võib ilus puhkus muutuda ruttu luupainajaks,» räägib politseiülemnõunik Wolfgang Ams, kelle töökohaks on Karlsruhe kiirtee politseijaoskond.

Nädalalõpul, mil Saksamaal algasid mitmetes liidumaades koolivaheajad ja ka Hollandi turistid liikusid massiliselt lõuna poole, seisis Wolfgang Ams koos oma kolleegidega kiirtee number 5 (lühend A5) Bruchsal-West peatusplatsil jagamas autoturistidele nõu, kuidas nad võivad puhkusel vältida ebameeldivaid probleeme. Peale saksa keele informeerisid korravalvurid turiste inglise- ja prantsuse keeles.

Politsei - meie sõber ja abiline

Peale Teist maailmasõda olid Saksamaal politseiametnikud autoriteedid, kelle käske pidi sõnakuulelikult täitma – seda kuni 1968. aasta üliõpilaste mässuni. Noored inimesed läksid peale Benno Ohnensorgi surma tänavatele võitlema riigivõimu vastu. Sellest liikumisest tekkis radikaalne terroriühendus: Andreas Baader asutas koos kaasmõtlejatega organisatsiooni RAF (Punase Armee Franktsioon). Sõjas, mis kulmineerus nn Saksa sügisega 1977. aastal, kaotas oma elu 50 inimest, nende hulgas Tööandjate organisatsiooni esimees Hanns Martin Schleyer ja riigi ülemprokurör Siegfried Buback.

Nendest veristest ja traagilistest sündmustest algas Liitvabariigis tugev areng demokraatia suunas, inimestes kadus truualamlik mõtteviis. Enne võimukuulekad kodanikud õppisid, et riigi esindajad on esindamaks nende huvisid ja mitte vastupidi.

Sündmuste taustal arenes ka politsei tasapisi avatumaks ja kodanikusõbralikumaks. Korravalvurid püüavad juba aastaid mitmete informatsiooni pakkuvate ürituste ja preventiivabinõudega ennetada kuritegusid ja pakkuda kodanikele teavet politsei igapäevase töö kohta.

Pikanäpumehed ei ole kunagi puhkusel

Kui inimesed on puhkusemeeleolus, unustavad nad tihti, et varastel on just nüüd kõrghooaeg. Kotte ja kohvreid täis olevad autod signaliseerivad, et sealt on oodata head saaki. Kui autojuht unustab sõiduki ukse korralikult sulgeda, või aknaklaas jäetakse lahti mõttega, et käiakse ainult kähku ära tualettruumis, võib tagasi tulles oodata ebameeldiv üllatus. Kuid autoreisija võib leida eest ka katkilöödud masinaklaasi siis, kui istmele on ununenud kas mobiiltelefon või käekott.

«Pikanäpumehi ei tohiks inspireerida,» toonitas Wolfgang Ams. Varastama kutsuvad ka istmetele jäetud jakid, MP3-mängijad, arvutid, autoraadiod, navigatsiooniseadmed ning foto- ja videokaamerad.

Politsei arvateks peaks olema ettevaatlik ka siis kui möödasõitvast sõidukist viibatakse käega püüdes signaliseerida, et autol on midagi viga või keegi tuleb maakaardiga teed küsima. Siinkohal soovitavad korravalvurid jälgida täpselt olukorda ning väljuda autost alles siis, kui tundub, et küsimus on tõepoolest oluline. Rünnaku puhul ei tohi kurjategijaid provotseerida ja on parem anda neile vabatahtlikult väärtesemed või koguni auto selleks, et oma eluga mitte riskeerida.

Iseenesest mõistetavalt peaks raha ja pangakaarte kandma keha juures hoiatavas kotis, naised peaksid hoidma käekotte tugevasti käes. Paljud jätavad tähelepanuta, et kui varas saabki saagiks ehk ainult väikese summa raha, siis võivad nad juhul, kui kotis on võtmed ja aadress, tungida ka korterisse.

«Kui maksta poes pangakaardiga, siis tuleb jälgida, et tagasi saab oma kaardi. Kui rahaasutuse automaat küsib teistkordselt salaparooli, on parem otsida uus pank. Samuti sisenedes hoonesse, on mõtekas kasutada rahaasutuse ukse avamiseks näiteks krediitkaarti ja raha võtmiseks jälle teist (EC/Maestro) pangakaarti. Sest mitmed sulid monteerivad ukse sisse ja rahaautomaadi tastatuuri alla kaardilugemisseadmed,» informeeris Wolfgang Ams reisijaid.

Tähelepanuta ei tohiks samuti jätta, et uute dokumentide ja passifotode valmistamine maksab kopsaka summa, rääkimata sellest, et ebameeldivad juhtumid, nagu näiteks uue autoklaasi muretsemine ja varadokumentide hankimine, rikub puhkuse meeleolu.

Saksamaal on politsei hädanumbriks 110, välismaa mobiililt helistades on numbril + 49 116 116 võimalik sulgeda (annulleerida) kõik varastatud pangakaardid, mobiiltelefonid või haigekassatõendid.

Ingolf Jahraus, Karlsruhe politsei kuriteoennetuse osakonnast tõi omakorda esile, et auto akna lõhkumiseks ja ihaldatud asja kättesaamiseks ei lähe vargal rohkem kui mõni minut. Seetõttu soovitab politsei, et ükskõik kui pikaks ajaks autosõitjad masinast ka ei lahkuks: kontrollida, et süütevõti on eemaldatud, rool lukustatud ja kõik aknad suletud. Kohvriruumi soovitavad korravalvurid sulgeda võtmega eraldi ehk mitte ainult kesklukustamissüsteemi kaudu.

Stop and go

Saksamaal autoga liikuvad inimesed teavad, et hoolimata hästi väljaehitatud kiirteedevõrgust tekivad tipptundidel kergesti ummikud. Järjekorrad kiirteedel võivad ulatuda kuni 30 kilomeetrini. Sellises «stop and go» olukorras vajavad autoreisijad mitte ainult kannatust, vaid ka informatsiooni.

Saksa suurima autoklubi ADAC ummikunõustajd sõidavad nädalalõppudel mööda kiirteid selleks, et anda informatsiooni ja aidata autoreisijaid võimalike probleemide lahendamisel. A5-l teenendavad üle kahekümne aasta automatkajaid Eva Sabing-Rotswaas ja Martin Erkmann. Nad ei saa oma töö eest palka, vaid nad teenendavad inimesi autöö raames. Juba 26 aastat kiirteel tegutsev Martin Erkmann teab kui tänulikud on reisijad kui nad saavad aktuaalset informatsiooni: mis on juhtunud ja millal on võimalik reisi jätkata. Eva Sabing-Rotswaas tõi omakorda esile, et vajadusel saab ka abistada. Kuna ummikute tekkimist on võimatu varakult ette näha, siis soovitavad nõustajad autoreisijatele võtta alati kaasa piisavalt jooke. Kõige parem on vesi – magusad limonaadid ei kustuta janu, talvel peaks termoskannus olema soe jook. Eriti lastele tasub teha kaasa mõned võileivad, samuti varuda tekid. Neid vajavad talvel täiskasvanudki. Sõiduki paagis peaks alati olema ka küllaldaselt kütust, soovitatav on tankida juba siis, kui paak on veel ühe neljandiku võrra täis. Saksamaal trahvitakse autojuhte, kes on jäänud kütuse puudumisel seisma, samuti tasub ettevaatlik olla kihutajail – Liitvabariigis kehtib kevadest alates uus trahvimaksusüsteem, mille kohaselt on välismaised autojuhid kohustatud oma trahvimaksud tasuma juba kohapeal kas krediitkaardiga või sularahas.

Mõlemad ADAC-vabatahtlikud töötajad on näinud kiirteedel nii mõndagi: vanemad on unustanud peatusplatsile maha oma lapse või koera, mehed oma naisi, kuid ka reisigrupist on jäänud maha inimesi. Martin Erkmann aitas hiljuti ühel perekonnal, kelle auto navigatsioonisüsteem oli kuuma ilma tõttu lõpetanud toimimise, leida üles koht, kuhu nad olid minemas. Sest sihtpunkti teadis ainult GPS, autoreisijad, kes polnud üles kirjutanud isegi linna nime, ei teadnud enam kuhu sõita. Naiskolleeg aitas sedavastu ühte vanurit, kes istus puhkekohas bussist mahajäänuna ja täielikult irriteerituna nutmas. Eva Sabing-Rotswaas sõitis mootorrattal bussile järele ja palus oodata kuni ADAC-kiirteevaht viis eaka daami oma autoga reisigrupile järgi.

Laupäevased autoreisijad jäid politsei informatsioonilauaga rahule. Mitmed neist rääkisid, et soovitused olid teretulnud, nüüd oskavad nad asju näha teises valguses. Turistid ei pannud pahaks sedagi, et kaks politseiametnikku käisid mööda peatuskohta ja kõnetasid reisijad, juhtides nende tähelepanu ebakohtadele. Kedagi ei trahvitud.

«Kuigi A5 on kolmerealine ja hästi välja ehitatud, siis tekivad ikkagi tipptundidel või nagu nüüd puhkuseperioodil suuredki ummikud. Päevas sõidab Karlsruhe liiklussõlmest läbi umbes 140 000 autot. Seega võite endale ise ette kujutada, mis juhtub, kui toimub avarii. Mitmed veoautod ei leia seadusega kindlaksmääratud puhkepauside pidamiseks kohta ja pargivad peatuskohtades nii, et tekitavad teistele liiklejatele ohtlikke olukordi. Või siis ei ole reisijad kinnitanud oma pagasit korralikult, suure õnnetuse võib tekitada valesti kinnitatud jalgratas, külmkapp või muu raske ese. Seega peame regulaarselt kontrollima, et kõik oleks korras. Püüame aga peale kontrollide sihipäraselt pöörata autoreisijate tähelepanu võimalikele ohtudele ja informeerida neid, kuidas õnnetusi võib vältida,» rääkis Ams.

Kiirtee number 5

Saksamaa kiirtee A5 saab alguse Hesseni liidumaal Hattenbacher Dreieck (kolmnurga) juures ja viib autoreisijad lõuna poole sõites Saksa-Prantsuse-Šveitsi piirilinna Baselinini, kust hargnevad teed edasi kohalikele kiirteedele. Georgraafiliselt on A5 üks Euroopa tähtsaimaid ühendusteid, kuna seda mööda sõidetakse Põhja-Euroopast (Oslo ja Stockholm) kuni Sitsiliiani või Hispaaniani välja. Kiirtee ühineb Maini-äärse Frankfurti juures Hollandist alguse saava A3-ga. Schwarzwaldi pealinnast Freiburgist (Breisgau) veidi lõuna poole on omakorda ühendus Prantsuse kiirteedevõrguga, mille kaudu pääseb Hispaaniasse. A5 kogupikkus on 440 kilomeetrit.