Lugeja reisilugu: Arranile ja tagasi

Foto: Pille Lõhmus

Tarbija24.ee avaldab lugeja saadetud reisikirja. Täna kuulutame välja ka parima reisikirja autori, keda premeerime kompaktse fotokaameraga.

Juba talvesemestri lõpupäevadel pidasime partneriga plaani Šotimaale reisida, et ilusas looduses hinge ja vaimu puhata. Sihtkohaks valisime Arrani saare ja reisikaaslasteks kursuseõe ja tema elukaaslase.

Kolme päeva jooksul, mis me seal veetsime, sai selgeks, miks nimetatakse Arranit miniatuurseks Šotimaaks - see väike saar hoiab endas kõiki Šotimaale omaseid iseloomujooni, alates palmipuudest ja lõpetades mitmekesise maastiku ning rannajoonega.

Kui kohalikelt küsida, kui palju saarel elanikke on, siis vastavad nad, et 5000 inimesega koos elab saarel 6000 kitse. Saar on üsna väike ja elanikud väga sõbralikud - nagu ikka vaiksemates ringkondades.

Bussiga sõites saab saarele ringi peale tehtud paari tunniga. Bussidega muidugi on see mure, et nad käivad väga harva ja oma matkasid plaanides tuleb arvestada ka sõidugraafikuga, et mitte väsinuna tee peale jääda. Lisaks tuleb veel meeles pidada, et sõidugraafikust ei hoita minutipealt kinni.

Vastuvõtt saabumise õhtul oli ootamatu - kogu saarel oli elektrikatkestus ja lõunast alates olid saart kastnud vihmapilved. Esimese õhtu veetsime pubis järgnevate päevade plaane tegemas.

Ööbimiskohaks valisime küla nimega Whiting Bay, öömajaks kohaliku B&B selle eesmärgiga, et hommikul kõht korralikku šoti hommikusööki täis süüa. Ilusa vaatega mugava toa eest oli hind üllatavalt odav, kõigest 20 naela öö.

Järgmisel hommikul saime teada, milline on traditsiooniline šoti hommikusöök. See koosneb röstsaiast, küpsetatud tomatist, paarist paksust peekoni viilust, kartulipannkoogi taolisest asjast, black pudding'ist, mis olemuselt meenutab vürtsikat verivorsti, kooreta vees keedetud munast ja kahest sealihavorstikesest. Selline rammus toit hoidis kõhu korralikult täis ja andis päevaks palju energiat. Toitu valmistas meile lahke perenaine ise.

Meie õnneks oli järgmisel päeval ilus ja soe ilm. Esimese poole päevast veetsime mööda rannikut jalutades ja koopaid uurides. Pärast lõunat sõitsime bussiga Lochranza külla, kus asub kuulus Arrani viskivabrik, et selle töö ja toodetega tutvuda. Pärast ekskursiooni lõppu saimegi erinevate viskidega oma maitsemeeli arendada.

Kolmandal päeval läks meie tee reisikaaslaste omast lahku - nemad otsustasid merepinnale lähemale jääda, samas kui meie kindlaks sihiks oli Arrani kõrgema tipu - Goatfell'i (874m) vallutamine. Sellest päevast kujunes üks huvitavamaid reisi jooksul.

Vallutusretkega alustasime kell 10 hommikul. Suurem osa mäe vallutamisest oli kui jalutuskäik pargis, maastik oli lauge ja vaade ilus. Viimased paarsada meetrit olid aga kõige raskemad. Kui all jalamil oli mõnus ja soe, siis mida kõrgemale sai mindud, seda tugevamaks ja külmemaks muutus tuul. Arvestades, et tegi ei ole väga kõrge mäega, oli tuul hirmutavalt tugev.

Omajagu ronimist tuli ka ette. Tippu jõudsime paari tunniga. Hea ilmaga on tipust kogu saart näha ning ka meie saime mõned minutid ilusat vaadet nautida, kuid siis tulid pilved, et mäetipp jälle endasse mähkida. Pärastlõunal jõudsime väsinuna ja õnnelikena kõrgusest tagasi.

Neljanda päeva hommikul jalutasime Whiting Bay vahetus läheduses - nägime ära Glenashdale kosed. Lõuna ajal sõitsime väikese paadiga Arrani kõrval asuvale pisikesele saarele - Holy Islandile.

Tegemist on isemajandava saarega, kus elavad budistid. Pool sellest väikesest saarest on looduskaitse all, lisaks asub Holy Islandil budistidest naiste eralduskeskus, kuhu naised tulevad ja jäävad kolmeks aastaks, eraldatud muust maailmast, eesmärgiga end vaimselt harida.

Püha saare läbijalutamine võttis paar tundi aega ning vallutatud sai ka selle saare kõrgeim tipp, Mullach Mor (314m), seekord kogu reisiseltskonnaga.

Sellel saarel elab lisaks kümnele elanikule ja paarikümnele kodustatud lambale veel mitukümmend metsikut hobust, kelle hirnatused kajavad selge ilma korral üle saare ja loovad mõnusa meeleolu. Antud juhul oli see viimase õhtu ilusaks lõpetuseks. Järgmisel hommikul saime varakult paadiga Arranile ja sealt algas tagasitee koju.