Cantervilla kutsub

Pilkupüüdev härrastemaja: valmis 1908. aastal. Foto: Toomas Tuul

Õdusa olemise, spaamõnude ja lastele sisuka tegevuse plaanijad peaksid suunduma Pikajärve äärde Cantervilla lossi.

Kunagi rahvasuus Kitsemõisaks kutsutud ja erinevatel aegadel Johannishofi, siis Langensee ehk Pikajärve mõisa nime kandnud valduste härrastemajas on nüüd avatud Cantervilla loss kui hotell ja konverentsikeskus. Mõisa maakivist kõrvalhoonetesse ja välialadele on loodud Lõuna-Eesti suurim laste mängumaa, kus on mõisaaega käsitlev teemapark, samuti silmaringi avardavaid tänapäevaseid tegevusi nii lastele kui ka nende vanematele.

Romantiline ja glamuurne

Pikajärve mõis asutati 1749. aastal ja selle esimesed omanikud olid Schreiterfeldid. Aja jooksul on käinud see käest kätte, aga 1873. aastast kuulus valdus kuni riigistamiseni 1919. aastal von Muelleritele. «Mõisasüda jäi nende omandusse kuni Teise maailmasõjani,» kommenteerib kunstiajaloolane Ants Hein ja lisab, et mõisa praegune hoonestus pärinebki 20. sajandi algusest. Juugendstiilis härrastemaja valmis 1908. aasta paiku, kui mõisahärraks oli Elmar von Mueller.

Pilkupüüdva kivihoone maakividest esimest ehk soklikorrust kaunistavad laiad krohviraamistused ja nurgarustika, maja ülemised korrused on krohvitud. Ehitise esi- ja tagakülgi ilmestavad suured eenduvad verandad ja katust erisuurusega ärklid. Alates 2000. aastast, mil mõis põhjalikult restaureeriti, kannabki see Cantervilla lossi nime. Kuna majas oli pärast Teist maailmasõda kuni uue aastatuhande alguseni hooldekodu, siis on mõisaajast vähe alles. Aga krahvinna sviidi ja jahisaali uhke algupärane kassettlagi, seinatahveldised  ja mõned ajahambast puremata põrandad (mis nõukogude ajal olid kaetud vineeriga), samuti suursugused kaminad ja kaminahjud annavad aimu, kuidas vanasti siin elati-oldi, ja et seda hõngu pisutki taastada, on nüüd loss sisustatud antiikmööbliga.

«Algselt paiknesid hoone esimesel korrusel majandusruumid ja köök, teisel korrusel elas härrasrahvas ja kolmandal olid külalistetoad. Nüüd on krahvi ja krahvinna tubadesse seatud sviidid, aga ballisaalis, jahisaalis, kaminasaalis toimuvad konverentsid ja pulmapeod ning kõrgem korrus on öömajaliste käes nagu muiste, » tutvustab Cantervilla lossi üks omanikke Canter Värton ja mainib, et lossi esimesel korrusel asub kummitustetuba. Kui nõrganärvilised külastajad hoiavad sellest eemale, siis julgemad tahavad omal nahal proovida viirastusega kohtumist.

Kaunishingedele mõeldes

Cantervilla lossis armastatakse kunsti ja igal sammul eksponeeritakse taieseid. Teise korruse sinises saalis asuvas galeriis korraldatakse näitusi, seal on ka müügil vanemat eesti, vene ja euroopa kunsti. Mõisa tallis avatud väljapanekul esitatakse vähem tuntud autorite töid.

Cantervilla lossi akendest avanevad kaunid vaated Pikajärvele, mägedele ja orgudele. Uued omanikud on näinud palju vaeva ümbruse korrastamise ja mõisapargi taastamisega.

Von Muellerid kujundasid Pikajärve mõisa tüüpilise maastikupargina. Ala planeerimisel arvestati toona pinnavorme, taimestikku ja looduslikke veekogusid. Kunagi olid siin kaarsillad, lehtlad ja ujumiskohtadesse viivad trepid. Kõige olulisem roll lahenduses oli siis ja on ka praegu Pikajärvel.

«Kuna mõisa kunagiste omanike Rothide vapil on roos, siis oleme palju roose istutanud. Mõne aasta pärast on meil muljetavaldav rosaarium,» räägib Canter Värton.

Nende perekonna eestvõttel on Cantervilla parki püstitatud ausammas Valdo Pandile. Legendaarse teleajakirjaniku sünnikodu Valgjärve vallas Tamme koolimajas on lossist vaid mõne kilomeetri kaugusel.

Cantervilla lossi, selle ümbruse ja teemapargi uudistamiseks kulub terve päev. Aga see päev on ka elamusterohke!