Reisihoiatus: levima on hakanud uus kuriteoliik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/02/25/1602322t1h9910.jpg)
Tegemist on inimeste lühiajalise – tavaliselt kuni paar tundi, erandjuhul mõni päev – röövimisega, peamiselt eesmärgiga sundida neid vägivallaga ähvardades oma pangakontolt raha välja võtma või röövides pangakaardi koos selle PIN-koodiga. Harvem nõutakse röövitu lähedastelt lunaraha, mille suurus on piisavalt väike, et seda oleks lihtne tasuda. Üldistades võib selle alla liigitada ka Eestis aset leidnud juhtumid, kus libapolitseinik nõuab raha kellegi lähedasega juhtunud õnnetuse klattimiseks.
Ekspress-inimröövid kuriteoliigina on kõige rohkem levinud Ladina-Ameerikas. Peamiselt on probleem iseloomulik just sealsetele suurlinnadele. Näiteks Ecuadori pealinnas Quitos leidis 2012. aastal aset 60 protsenti rohkem ekspress-röövide juhtumeid, kui aastal 2011.
Ecuadori suurimas linnas Guayaquilis teatati 2012. aasta esimese kaheksa kuuga 349st ekspress-inimröövist. Teateid selle kuriteoliigi kasvust tuleb aga ka mujalt Kesk- ja Lõuna-Ameerikast: see on probleem nii Guatemalas, Hondurases, Kolumbias, Venezuelas, Argentinas, Boliivias, Peruus ja Brasiilias.
Omaette lugu on veel Mehhikoga, kus 2012. aastal kolme esimese kvartali jooksul leidis hinnanguliselt aset 3000 sellist juhtumit, mis võib tunduda suur number, kuid paneme selle võrdlusesse: Ecuadoris registreeriti 2011. aastal tervelt 7324 ekspress-inimröövi.
Ekspress-inimröövide taga on tavaliselt kohalikud gängid, kes sageli tegutsevad koostöös takso- ja bussijuhtidega. Näiteks Boliiviast on pärit näited, kus mõned hilisõhtused bussid peatuvad mitte bussijaamas, vaid kusagil eemal. Seetõttu pole reisijatel muud valikut, kui võtta mõni seal lähedal seisev takso.
Soovitud sihtkohta toimetamise asemel viib taksojuht koostöös gängi liikmetega kliendi kuhugi eemale ning reisijat sunnitakse loovutama oma pangakaart koos PIN-koodiga. Ecuadoris on juhtumeid, kus takso peatub punase fooritule ees ja taksosse hüppavad röövlid, taksojuhi kaasosalised.
Inimröövide ohvriks on nii kohalikud paremal elujärjel inimesed kui seal elavad välisriikide kodanikud, kuid rünnatakse ka turiste.
Kuidas vältida sattumist kurjategijate ohvriks?
- Ilmselt parim viis jamadesse sattumise vältimiseks on silmad ümbritseva suhtes lahti hoida. Tasub ringi vaadata ja veenduda, kas keegi ei kõnni sinuga kaasa. Ladina-Ameerikas on seda tõesti vahel ette tulnud. Jälitamise korral tasub sisse astuda mõnda poodi või paluda kohalikelt abi mõnel muul moel.
- Võimalusel tuleks hiliseid bussisõite vältida. Tõsi, suurem osa linnadevahelisi busse lõpetab pimeduse saabudes nagunii liikumise.
- Alati soovitatakse valida usaldusväärsed taksojuhid, kuid juhul, kui sa hetkel näiteks hotellist nõu ei saa küsida, siis pole lollikindlat retsepti, kuidas eristada usaldusväärset taksojuhti kurjategijast.
- Ecuadori politsei soovitab taksosse üksi mitte istuda (mida siis ikkagi teha, kui oled üksi?) ja kontrollida, kas taksos on näha kõik vajalikud load ja tegevuslitsentsid.
- Sularaha väljavõtmiseks tuleks tänaval asuvale pangaautomaadile (ATM) eelistada ATMe, mis asuvad ostukeskuses, hotellis või pangas, kus on üldjuhul ka turvamehed.
- Läbi tuleks mõelda deebetkaardi mõistlik päevalimiit. Ühest küljest on väike limiit reisil piirav, teisalt peaks vähemalt teoorias intsident lõppema seda rutem, mida kiiremini pangaarve ammendub.
Trip.ee kirjutas, et alati on parem võimalikest ohtudest teada ja mõnevõrra nendeks valmis olla. Ja kindel on ka see, et tunduvalt suurem tõenäosus on sattuda taskuvarga ohvriks Barcelonas kui ekspress-inimröövi ohvriks Ladina-Ameerikas.