Kas osta lennupileteid vahendusportaalist või reisibüroolt?

Piletivahendusportaal Bookinghouse. Foto: Ekraanitõmmis

Tarbijakaitseameti ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa jagab näpunäiteid, mida peaks piletivahendusportaalides lennupileteid ostes jälgima.

Lennupiletite soetamiseks on mitmeid võimalusi. Broneeringuid võib teha otse lennuvedajalt või kasutada selleks edasimüüjate ehk reisiettevõtjate või piletivahendusportaalide teenuseid. Piletivahendusportaalid pakuvad piletite broneerimisteenust ka piiriüleselt, näiteks on Eesti turul väga tuntud Leedu ettevõtte bookinghouse.ee teenused.

Piletivahendusportaalide eelis on sageli see, et  huvilisele kuvatakse erinevate vedajate pakkumisi, mille hulgas võib olla ka väga soodsaid leide või sobivaid marsruute. Samas on piletivahendusportaalide puhul ka nüansse, mis peaks muutma ettevaatlikuks. Selleks, et lennupiletite ostmine ei põhjustaks hilisemaid ebameeldivaid üllatusi, tasub jälgida teatud näpunäiteid.

Kas tehingu tegemiseks on piisavalt teavet?

Eelkõige tasuks piletivahendusportaalide kasutamisel eelnevalt välja selgitada, kes vastutab tarbija ees probleemide korral – vahendaja või lennuvedaja?  Kui vastav teave on esitatud ebaselgelt, tasuks klienditeenindajalt selguse huvides küsida lisateavet. Näiteks portaali bookinghouse.ee puhul on tarbijale edastatav teave kaupleja vastutuse kohta ebapiisav seetõttu, et teenusetingimused tehakse ostjale kättesaadavaks alles ostuprotsessi viimases etapis, kus lend on juba valitud ja reisija isikuandmed edastatud.

Ilma tingimusi läbi lugemata ei soovita aga tehingut sõlmida, sest tingimused võivad sisaldada tarbijapoolset vastutust olukordades, mida inimesel on raske ette aimata. Samas näitab praktika, et tarbijale kuvatakse sageli poolikuid tingimusi või ei avane lennuvedaja tingimustele viitavad lingid. Samuti võivad osad tingimused ilmneda alles ostuprotsessi lõppedes.

Rahvusvaheliste piletivahendusportaalide puhul on suhtlemine komplitseeritud sageli ka seetõttu, et tarbija ei märka enne ostu sooritamist, et tegemist on välismaise kauplejaga või ei avalda portaalid enda kohta kuigi palju teavet. Näiteks on bookinghouse.ee avaldanud enda telefoninumbri, kuid ei võimalda suhelda e-posti vahendusel, mistõttu ei jää tarbijale ka jälge ettevõtjapoolsetest selgitustest ja lubadustest.

Kuidas toimub probleemide lahendamine?

Piletivahendusportaalid on sageli kujundanud väga kindlad reeglid kaebuste lahendamiseks. On juhuseid, kus ilma lisatasu maksmata ei ole tekkinud probleemi võimalik lahendada. Näiteks on bookinghouse.ee puhul tarbijal kohustus maksta 15–30 eurot, et saada lepingujärgset teenindust.

Olenevalt olukorrast võib tarbijal suhtlemisvajadus tekkida näiteks seoses väljavalitud lennu tühistamise või olukorraga, kus piletibroneeringu eest võeti tarbija arvelt küll raha, kuid hiljem laekus teade, et broneering ei õnnestunud, jms.

Oluline on täpsustada, millist teenust lisatasu eest pakutakse, nii on näiteks inimestel jäänud ekslik mulje, et nõutud summa tasumisel pakutakse tekkinud probleemile lahendust. Tegelikkuses võib makstud summa eest osutatav teenus sisaldada vaid seda, et lennu tühistamise korral sisestab vahendusportaal reisija andmed lennuvedaja kodulehel olevale kaebuste vormile. Seda saaks ilma suurema vaevata teha reisija ka ise ja tasuta.

Kui portaalid pakuvad erinevaid garantiisid, nt piletihinna tagastamise garantiid vms, tasuks enne valiku tegemist uurida, mis tingimustel selline lisakaitse kehtib. Näiteks kui vahendusportaal pakub teatud lisatasu eest piletihinna tagastamise garantiid olukorras, kus tarbija soovib ostetud piletist loobuda, tasuks üle täpsustada, kas see kehtib ka odavlennupiletite puhul, mis oma olemuselt ja lennuvedaja tingimuste kohaselt tagastamisele ei kuulu.

Tasub uurida teiste tarbijate kogemusi

Kui turule tuleb mõni uus portaal, kelle esialgsed avamispakkumised tunduvad väga soodsad või muul moel ahvatlevad, tasuks enne tehingu sõlmimist veidi ettevõtja tausta uurida. Selleks sobib kasutada kasvõi interneti otsingumootoreid.

Heaks näiteks on siinkohal Eesti turul aasta tagasi aktiivselt tegutsenud Leedu piletivahendusportaal happyfly.ee, kelle puhul esines juhuseid, kus makstud ning kinnitatud piletid ei olnud tegelikkuses kehtivad või nõuti tarbijalt täiendavate summade tasumist, et juba makstud pileteid välja lunastada.