Harjumaa kümme põnevamat vaatamisväärsust

Harjumaa põnevamate vaatamisväärsuste sekka kuulub ka Tuhala nõiakaev. Foto: Mihkel Maripuu

Tarbija24.ee ja MTÜ Eesti Maaturism reisijuht «Puhkus maal» toovad teieni Eesti maakondade põnevamad vaatamisväärsused ja sihtkohad.

Rebala muinsuskaitseala ja muuseum

Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik, kus on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast. Muinsuskaitseala keskel, Jõelähtmes asub muuseum, kus tutvustatakse esiajaloolist matusekultuuri, milles väljendub nii toonaste inimeste mõttemaailm kui ka igapäevane eluolu.

Rohkem infot leiad veebiaadressilt www.rebala.ee.

Kiiu mungatorn

Kiiu mõisapargis asuv torn valmis 16. sajandi esimesel veerandil. Kiiu torni on nimetatud ka vasallilinnuseks ning sellisena on ta Eesti väikseim linnuseehitis. Praegu on kivilinnuses avatud kohvik.

Tuhala karstiala

Eesti suurimal, Tuhala karstialal on esindatud kõik tüüpilised karstivormid. Piirkonna tuntuimad objektid on suurvee ajal ülekeev nõiakaev ning Eesti pikim Virulase karstikoobas. Lisaks saab põneva karstimaastikuga tutvuda 2,5-kilomeetrisel matkarajal.

Rohkem infot leiab Tuhala Looduskeskuse veebilehelt www.hot.ee/tuhalalk.

Saue mõisaansambel

Kaunis Saue mõisaansambel on Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri parimaid näiteid. Mõisakompleksi rajajaks on Friedrich Herman von Fersen. Saue mõisaansambel on olnud arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all alates 1954. aastast, ka 14,3 hektari suurune park on looduskaitseobjekt. Mõisa juurde kuulub veel 16 hobusega ratsaspordiklubi.

Lisainfo aadressil www.sauemois.ee.

Padise klooster

Tsistertslastele kuulunud Padise klooster on keskaegse Harjumaa vanim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Selle eelajalugu ulatub 13. sajandi algusesse, mil Padisest sai Dünamünde tsistertslaste kloostri maavaldus. Pärast 1317. aastal Taani kunigalt Erik Manveldilt saadud luba algas suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi ehitamine. Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal klooster põletati.

Lisainfot saab internetist aadressilt www.padiseklooster.ee.

Jägala juga

Kaheksa meetri kõrgune Jägala juga on Eesti jugadest üks kõrgemaid ja veerohkemaid. Langev vesi on aastatuhandete jooksul kulutanud klindiserva, mille tulemusel on tekkinud ligi 300 meetri pikkune ja 12-14 meetri sügavune järskude kallastega org. Siit pärineb vanim kirjalik teade vesiveskist Eestimaal. Joa võimsusest saab parima ettekujutuse kevadise ja sügisese suurvee perioodil.

Kõrvemaa

Kõrvemaa – see on ürgsed sood, silmapiirini ulatuvad metsad, inimtühjad loodusmaastikud, kus on kokku 60 kilomeetrit matka-, jalgratta- ja talvel suusaradu. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala moodustati 1991. aastal, et säilitada suhteliselt puutumatuid loodusmaastikke ning kooslusi. Eestimaa Šveitsiks kutsutud piirkond on erakordselt mitmekesine: viimase mandrijää taandumisel ligikaudu 12 000 aastat tagasi tekkinud järsuveerulised oosid ja lavad, nende vahel nõgudes ligikaudu poolsada metsajärve, eriilmelised sood ning metsad.

Viinistu kunstimuuseum

Eesti põhjarannikul enam kui 600 aasta vanuses väikeses kalurikülas asuv muuseum eksponeerib ligi 400 maali ja graafilist lehte tuntud Eesti kunstnikelt.

Rohkem infot leiab internetist aadressilt www.viinistu.ee.

Tallinna vanalinn

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinna vanalinn on üks Euroopa paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegseid linnu. Tallinn oli keskajal Põhja-Euroopa üks suurem ja võimsam linn, kust kulgesid läbi Lääne-Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed. Võimsate kindlustuste tõttu pole Tallinna kunagi hävitatud sõdades ning tänu puitehitiste vähesusele pole Tallinn ka tulekahjudes maha põlenud.

Lisateavet Tallinna vanalinna kohta saab veebiaadressilt www.tourism.tallinn.ee.

Harjumaa muuseum

Harjumaa muuseum on noorim maakonnamuuseum, mis asub Keila jõepargis ja tegutseb endises Keila mõisas 1988. aastast. Muuseumi kogudes on arheoloogilisi leide, ajaloolisi ja etnograafilisi esemeid, dokumente ja trükiseid, kunstiesemeid, fotosid ja negatiive. Püsinäitus pealkirjaga «Harju elu» tutvustab inimest kui oma elupaiga, sündmuste ja aja kujundajat. Väljapanekul on ka Riisipere sidesõlme kommunikaator, millest saab kuulata tuntud harjumaalaste elulugusid. Näitust täiendavad slaidiprogramm ja lühimängufilm. Püsinäitusel on külastajatele kasutada eesti-, vene-, soome-, inglise- ja saksakeelse tekstiga audiogiidid.