Reisile minnes uuri kindlustuse ulatust

Puhkus. Foto: Panther Media / Scanpix

Kindlustust valides tuleks esmalt uurida, kuidas on sihtkohas tagatud arstiabi, milline on hüvitamise määr ning kui suur tegelikult kaotus, mida mistahes ootamatuste korral on võimalik rahaliselt kanda.

«Paljudel on suvised puhkuseplaanid juba tehtud, kuid enne kohvriluku sulgemist võiks mõelda ka sellele, kuidas end negatiivsete kogemuste eest kaitsta. Tahaks ikka loota, et ebameeldivaid asju ei juhtu, aga ootamatusi võib ette tulla igaühel,» tõdes Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi. «Võõrsil viibides võivad õnnetuse või ootamatute takistustega kaasnevad kulud olla suured, seega tuleks kindlasti läbi mõelda võimalike riskide maandamine.»

Reisikindlustuse kandev osa on meditsiiniabikindlustus, mille juurde saab sõlmida reisitõrke ja pagasi kindlustuskaitse. Tavaline meditsiiniabikindlustus korvab reeglina vaid vältimatu arstiabi ja meditsiinitranspordi. Kindlustuse piirsumma valikul on soovitatav lähtuda reisi sihtkohast.

Ravikulud erinevates riikides

Tuleks uurida, milliseid teenuseid saab seal tavapärase ravikindlustusega ning milliste teenuste eest tuleb inimesel endal tasuda. Infot, millised võivad olla ravikulud erinevates riikides, saab näiteks haigekassa kodulehelt. Kindlustus tasub või hüvitab hiljem kulud, mis on jäänud patsiendil enda kanda, kuid samas ei pruugi kõik seltsid katta näiteks kroonilise haiguse või rasedusega soetud kulusid.

«Kindlustuspakkumise valikul on hinnast määravamaks tingimused, kindlustamaks, et olulisemad riskid on piisaval määral kaetud ning vastavad konkreetsele reisiplaanile ja vajadustele,» rõhutas Sägi. «Enamasti tekivad just puhkusereisil ideed proovida uudseid meelelahutusi ja soov ennast proovile panna kas mägironimisel, surfamisel või sukeldumisel, mille käigus tekkinud õnnetuste korral ei pruugi kindlustuskaitse kehtida. Küll tasuks need aga lepingusse lisada.»

Samuti on oluline jälgida, kas valitud kindlustussumma kehtib iga kindlustusjuhtumi kohta sõltumata nende arvust või on lepingus ka piiranguid – näiteks kogu reisi peale või jagatakse see koos reisivate pereliikmete vahel.

Pagasikindlustusele mõeldes tasub teada, et pagas ei ole vaid lennujaamas äraantav kohver, vaid kõik reisile kaasavõetud isiklikud esemed, kohapeal ostetud suveniirid ja muud asjad.

Tingimusi uurides tuleks vaadata, kas pagas on kindlustatud ka siis, kui see asub hotellitoas või autos, milline vara kuulub hüvitamisele (fotokaamera, mobiiltelefon jt väärtuslikumad asjad) ning millised on nõutud hoiutingimused. Samuti täpsustada, kas pagasikindlustuse alla kuuluvad ka reisil soetatud suveniirid, tehnikakaubad, ehted, rõivad.

Reisitõrkekindlustusest on kasu, kui reis peaks hilinema, ära jääma või juhtub midagi reisija endaga, mistõttu tuleb koju jääda. Kindlustusselts hüvitab tehtud kulud, mida reisifirma ei tagasta või hüvitab kulud, mis on vajalikud sihtpunkti jõudmiseks.

Tänastes muutlikes loodusoludes võiks tähelepanu pöörata ka sellele, kas reisitõrkekindlustus katab loodusõnnetusest põhjustatud kahjud. Näiteks võivad loodusõnnetuse tõttu ärajäänud ning ettetasutud ja kasutamata jäänud reisiteenuste kulud olla üpris kopsakad või ka lisanduda kulud kojusõidu organiseerimiseks.

Tähelepanekud kindlustuslepingu sõlmimisel ja võrdlemisel

•     Mistahes kindlustuslepingu sõlmimist kaaludes tasub esmalt mõelda, millist kaotust oled valmis ilma riske maandamata kandma.
•     Ära lähtu lepingute võrdlusel vaid hinnast, ehk kindlustusmakse suurusest, vaid võta arvesse ka kaitse ulatus.
•     Uuri, kui selgelt on välistused lahti kirjutatud, ehk millisel juhul kindlustusselts hüvitamisest taganeb.
•     Tee eeltööd kindlustusseltsi osas, et saaksid kindel olla, et valitud on sobilikuim pakkuja. Negatiivne info levib internetis kiiresti, sellest tulenevalt saab nii mõnegi tekkida võiva probleemi ennetavalt välistada.
•     Enne allakirjutamist tutvu põhjalikult lepingu tingimustega ja vajadusel küsi spetsialistilt abi.