:format(webp)/nginx/o/2013/04/29/1720502t1hae33.jpg)
Tarbijakaitseameti korraldatud küsitlusest selgus, et 35 protsenti vastanutest loeb pakettreisilepingust vaid endale huvipakkuvaid punkte ega pööra tähelepanu olulisele.
Eestimaalased ei pööra reisi ostes tähelepanu kõige olulisemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi suur hulk inimesi ei loe läbi pakettreisilepingut, siis 58 protsenti vastanutest teeb seda siiski. Selgus ka, et peaaegu 40 protsenti vastanutest ei tee endale selgeks, kuidas probleemide tekkimisel neid lahendada. Välja selgitatakse üksnes reisi väljumisega seonduvate probleemide lahendamise kord.
Üllatusena tuli välja, et üle 13 protsendi vastanutest ei pea vajalikuks reisi eest tasumisel küsida makset tõendavat dokumenti, kuid võtavad selle vastu, kui see neile antakse. Kui meenutada eelmise aasta kahte maksejõuetust (Balt Travel Agency ja Panda Travel), siis peamiseks põhjuseks, miks tarbijad reisi eest makstud raha tagasi ei saanud oli see, et reisi ostmise tõendamiseks puudus neil makset tõendav dokument.
Küsitlusest selgus, et vanemaealised inimesed ei võta üldse makset tõendavat dokumenti, kuna nad usaldavad ettevõtjat. Pärast reisi eest tasumist ei võta tšekki 50–64 aastastest vastajatest ligi seitse protsenti ja 65–74 aastastest vastanutest 12,3 protsenti. Ilma makset tõendava dokumendita ei ole võimalik vajadusel tarbijakaitseametil inimest aidata tõendite puudumise tõttu.
Enne reisile minekut peab tarbija saama reisikorraldaja sihtkoha riigis oleva esindaja kontaktid. Seda asjaolu paraku 14 protsenti vastanutest ei teadnud. Siiski 76 protsendil on kontaktandmed olemas olnud.
Üle 24 protsendi vastanutest ei kontrolli üldse reisifirma tausta, kuna nad usaldavad reisifirmat. Üle poole vastanutest otsib ettevõtte kohta infot ainult tarbijakaitseameti kodulehelt ja foorumitest. Vähem kui 20 protsenti kasutab taustauuringuks lisaks eelpool mainitule ka majandustegevuse registrit (MTR). Reisifirma tagatist kontrollib ligi veerand vastanutest vaid siis, kui selleks aega on.
Küsitluse tulemustest lähtuvalt võib öelda, et Eesti inimesed suhtuvad reisi ostmisesse küll ettevaatusega ning pigem kontrollivad neile antud infot, kuid ei saa väita, et nende teadlikkus oleks väga kõrge. Seetõttu peab tarbijakaitseamet vajalikuks tarbijate teavitamist ka edaspidi.
Küsitlusele vastas kokku 582 inimest, kellest 106 olid vene keelt ja 476 eesti keelt kõnelevad.