/nginx/o/2009/05/18/180832t1h684f.jpg)
Seisan keset tänavat. Minu ees on tühi kaheksarealine sõidutee. Läheduses on ainult mõned politseiautod. Ja selle tänava lõpus paistab valgustatud hiiglaslik valge hoone, mida olin enne näinud ainult filmidest. Seal töötab Ameerika Ühendriikide senat ja hooneks on Kapitoolium. Hämarduvas õhtus on see lummav vaatepilt.
Aeglaselt kõnnime Kapitooliumile lähemale ja lähemale. Hoone jalamile jõudes tundub endiselt uskumatu, et ma seisan just seal, Washingon D.C. südames ja Ameerika Ühendriikide tähtsaima hoone jalamil. Päris pikalt ei saa meist keegi sõnagi suust ja lihtsalt vaatame seda lummavat hoonet. Selline oli üks minu esimesi õhtuid Ühendriikide pealinnas.
Üleüldiselt on Washington D.C. kohe kindlasti külastamist väärt. Kogu linna keskosa, mida kutsutakse ka The Malliks on justkui filmist. Selles piirkonnas on väga palju erinevaid monumente ja kuigi kõik nad on kuidagi tuttavad - sest kes ei oleks näinud Washingtoni monumenti või siis Lincolni memoriaali telekast või piltidelt -, siis nende ajalooliste hoonete külastamine isiklikult on midagi kirjeldamatut.
Reisi üks kõrghetk oli kindlasti neljandal juulil toimunud iseseisvuspäeva paraad. Pärast väikest sõitu Washingtoni metrooga jõudsime Constitutional Avenue ja 4. tänavale, kuhu olid kogunenud sajad tuhanded inimesed. Ei kunagi enne ei olnud ma näinud sellist kirjut seltkonda publiku seas ega ka paraadist osa võtmas.
Paraad kestis peaaegu kaks tundi ja näha võis kõike - alates koolibände vormides marssimas, hiiglaslikke õhupalle alates Garfieldist ja lõpetades Uncle Samiga, erinevaid tantsunumbreid, iluduskuningannasid ja kõike muud, mis sinna vahele veel jääb. Iseseisvuspäeva lõpetuseks toimus otse loomulikult ka suur ilutulestik, mis oli Ühendriikide pealinnale vääriline.
Naljakaima avastustena vajab kindlasti äramainimist metroo eskalaatorite süsteem. Nimelt tuleb metroojaama minekuks eskalaatorit kasutades alati seista paremal pool ja kui sa oled otsustanud koos eskalaatoriga samaaegselt kõndida, siis seda tuleb teha vasakul pool. Alguses tundus see reegel suhteliselt tobedana, kuid kui näed sadu inimesi täpselt sedasi liikumas ja peale pahast mühatust, kui kogemata seisid eskalaatoril vasakul pool, jäi ka see reegel külge.
Kokkuvõtteks võin öelda, et Washington D.C. jättis väga sügava mulje. Enamik muuseume on seal linnas tasuta, nii et kultuurihuvilistele on see täiuslik külastuspaik. Holokaustimuuseum, erinevad Smithsoniani instituudi kunsti- ja teadusemuuseumid ja isegi Washingtoni monumendi 152 meetri kõrgusel asuva vaateplatvormi külastamine on tasuta, kuigi viimasele tuleb internetist enne aeg reserveerida.
Külastamist väärivad kindlasti ka teised linnaosad, mitte ainult The Malli piirkond.
Georgetown on tuntud oma ülikoolilinnaku poolest ja üleüldse on see Washingtoni üks kallemaid piirkondi, mida on näha ka väga heas korras olevatest koloniaalaja majadest. Adam’s Morgan on põhihkoht, kuhu kogunevad noored ja hingelt noored nädalavahetustel, et veeta õhtuti lõbusat aega, sobivaid istumiskohti leiab igale maitsele.
Chinatown'is saab nautida tõelist hinna toitu. Linnas on väga kerge metrooga ringi rännata ja omal käel uurimas käia. Washingtoni D.C. ei ole kohe kindlasti linn, millest ühe külaskäiguga kõrini saab, vaid millegipärast ihkab hing endiselt tagasi, sest nii palju jäi veel nägemata ja tegemata.