E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eakaid meelitab merele lustima hea seltskond

Sirje Niitra
Eakaid meelitab merele lustima hea seltskond
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Kakssada väärikas eas daami ja härrat olid otsustanud sel nädalal ühineda seenioride erikruiisiga, et üheskoos laeval laulda ja mängida, nautida kuumi Kuuba rütme ning teha põgus ringkäik Rootsi pealinnas Stockholmis.

Järjekorras juba kuuendal spetsiaalselt eakatele mõeldud Rootsi kruiisil oli inimesi eri vanuses – rohkem muidugi naisi, kuid leidus ka toredaid härrasmehi. Neid kõiki ühendas soov kogeda midagi uut ja tunda elust rõõmu eakaaslaste seltsis. Suurem osa oli laevareisile tulnud kambakesi ehk koos mõne kollektiiviga, kuid oli ka väiksemaid sõpruskondi ja neidki, kes nautisid oma isikliku kaasa seltsi. Saaremaalt Salme vallast oli kohale tulnud terve bussitäis lõbusaid mehi-naisi.

Särtsakad rütmid ei peleta

Kui kruiisi meelelahutusliku poole juht Linda Kõiva õhtul akordioni haaras ja sealt kõigile teada-tuntud viisid välja võlus, ei olnud kellelgi sisseelamiseks aega vaja – laul läks kohe lahti. «Kaugel, kaugel, kus on minu kodu...», «Laev tõstis purjed üles...», «Oo, millal saaksin ma mustlasena...» – praegused vanaemad-vanaisad ja neist veel eelnev põlvkond teab nende laulude sõnu peast. Siiski olid välja jagatud ka laululehed. Vahelduseks mõned mõistatused, mille lahendajad said kommi, ja siis astus lavale «Prillitoosi» saatejuht Reet Linna, kellele otsis saatemuusikat lapselaps Robert. Ja nüüd alles see õige pidu lahti läks.

Ka hiljem šõubaaris, kus kaugelt Kuubalt tulnud artistid soovijaile kuumi tantse õpetasid, polnud vaja kedagi pikalt põrandale paluda – seeniorid olid varmad näidatud samme järele tegema. Järgnenud kabareeprogramm oli juba omaette elamus.

Järgmise päeva linnaekskursioon ja kuningliku relvakambri külastus pakkus samuti hulga avastamisrõõmu. Ja kui kellelgi õhtul jalad pikast päevast veidi valutasidki, siis ei teinud keegi sest suurt välja. Pealegi tõid bussid need, kes enam omal käel linna peale minna ei soovinud, kohe pärast ekskursiooni laevale tagasi.

«Nad on nii lõbusad ja toredad, elurõõmu täis, et annavad meile, korraldajatelegi, paraja energialaksu,» ütles seenioride erikruiisi projektijuht Kat­rin Karing. «Kui me algul arvasime, et eakad ei tule laevareisile, siis hakkasime mõtlema, mis on need hirmud, mis neid tagasi hoiavad. Ja kui need maha sai võetud ehk kui reis sai eakatele võimalikult mugavaks ja ka hinnalt soodsaks tehtud, hakkasid grupid kiiresti täituma.» Kahepäevane laevareis koos õhtusöögiga maksab kümnese grupi puhul igaühele vaid 51 eurot ja ekskursiooni eest tuleb 20 eurot juurde maksta.

Reisiraha tuleb lastelt

Kust pensionärid selliseks laevareisiks raha saavad? Osa vastas, et on vähehaaval ise kogunud, osale olid aga mõnusa meelelahutuse välja teinud lapsed või lapselapsed. Ilmatsalu naised teatasid, et mehed toetavad. Koos kahe õega reisile tulnud Elve Merirand rääkis, et Soomes töötav tütar tahtis ema Tuneesiasse lennutada, aga tema ei julgenud nii pikka reisi ette võtta ja tuli hoopis Rootsi-kruiisile. Rõõmsameelne Ester Kingo Ilmatsalust teatas, et alles nüüd, kui lapsed ja nendegi lapsed juba suureks kasvatatud, saab ta lõpuks iseendale elada, oma lemmikhobi fotograafiaga tegeleda ja täiel rinnal elu nautida.

Mis puutub pensionäride vaba aja sisustamisse, siis tundub, et väikestes kohtades on selleks palju rohkem võimalusi kui suurlinnades, kus on suurem oht pensionile jäänuna nurka konutama jääda. Maakohtades tegutsevad huviringid ja neid on lihtne üles leida – sestap on seal eakatel ka tegemist rohkem.

Märksõnad
Tagasi üles