/nginx/o/2010/01/06/292276t1hf4b7.jpg)
Täna, 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva, mis keskendub märgalade rollile puhta vee tagamisel.
Rahvusvaheline üldsus kutsub täna rappa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis peetakse seda päeva meeles eri paigus toimuvate infopäevade, loodusõhtute ja -matkadega.
1971. aastal allkirjastati Kaspia mere ääres Ramsari-nimelises Iraani linnas rahvusvaheline kokkulepe,, et kaitsta märgalasid mitmete ohtude eest. Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, millega on tänaseks liitunud 164 riiki.
«Märgalad, sealhulgas mitte ainult veekogud, vaid ka sood ja rabad ning märjad niidud ja metsad, on inimesele oluliseks puhta vee allikaks, aidates säilitada põhjavett,» sõnas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman, kes on ka Eesti Ramsari komisjoni liige.
Märgaladeks nimetatakse kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad. Rahvusvaheliste märgalade nimestikku on lisatud kokku 2083 märgala, neist 17 astub Eestis. Siinsete märgalade kogupind hõlmab 306 700 hektarit, neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid, Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.