Klassiekskursioone tehakse tänavu poole vähem ja poole odavamaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pokumaa on üks populaarseid sihtkohti klassiekskursioonideks.
Pokumaa on üks populaarseid sihtkohti klassiekskursioonideks. Foto: Sille Annuk

Ehkki koolijuhtide sõnul pingutavad õpetajad meeletult, et leida kõigile klassi lastele sobivaid soodsaid ühisreise, kinnitavad reisifirmad, et ka odavamate klassiekskursioonide tellimine on tänavu märkimisväärselt vähenenud.

Rita Reiside juhataja Rita Verliin ütles, et tänavu on klassiekskursioone tellitud umbes 60 protsenti vähem kui mullu. «Eelmisel aastal läks iga päev 3-5 bussitäit õpilasi reisile, ka välismaale, tänavu ei ole midagi sarnast.»

«Kaugemaid reise toimub kõvasti vähem - vahel isegi tellitakse, aga kui raha maksmiseks läheb, siis selgub, et pool klassi raha ei too,» rääkis ta.

Aga ka sisereise on tema sõnul tunduvalt vähem tellitud. Rita Reiside pakutavatest reisidest on populaarsemad sihtkohad Pokumaa ja Ida-Virumaa.

Ühepäevaste sisereiside hinnapiirina tõi Verliin välja umbes 300 krooni. «Ja isegi siis on lapsevanemaid, kes ei suuda seda maksta,» tõdes ta. Maksujõud sõltub ka tellijate elukohast: «Tallinn praegu leiab, et 1000-kroonine reis on kallis, aga Võru ja Põlva kant - nemad selliseid reise enam ei küsigi.»

Ka Tensi Reiside reisikonsultant Helis Kasearu ütles, et võrreldes möödunud aastaga on klassiekskursioone tunduvalt vähemaks jäänud. «Sõidetakse, aga peamiselt lühireisidele Eestisse: populaarseimad on Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Eesti, ka Põhja-Eestis näiteks Toila, Narva. Läti-Leedu on ka veel populaarsed, aga pikemaid sõite on vaid mõni üksik, näiteks Praha, Ungari või Slovakkia reis,» loetles Kasearu.

Tema sõnul valitakse selgelt reise, mis on hinna poolest kõige soodsamad. Kahepäevaste giidiga Eesti-reiside hinnad jäävad alla 1000 krooni, Lätisse-Leetu sõites ollakse nõus maksma 1200-1900 krooni. «Maksimumhind tänavustel klassireisidel jääbki 2000-2500 krooni piiresse,» ütles reisikonsultant.

Seevastu möödunud aasta oli väga magus reisiaasta: siis sõitsid paljud klassid nädalaks lähematesse Euroopa riikidesse: Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Saksamaa ja isegi Holland. Kalleimaks jäigi neist viimane, mille hind lapse kohta oli 4500-5000 krooni.

Koolijuhid: keerukam organiseerida, aga ära ei jäeta

Tallinna Järveotsa gümnaasiumi direktor Siret Paasmäe ütles, et nende koolis käivad õpilased kogu õppeaasta jooksul ikka kas klassiekskursioonil või õppekäikudel. Sihtkohad ja võimalused arutatakse läbi lastevanemate koosolekul. «Kui varem telliti reisifirmalt täisteenust, sealhulgas näiteks giiditeenus alates Tallinnast, siis nüüd seda enam ei tehta - seega suureneb klassijuhataja või muu õpetaja töökoormus,» tõi ta esile.

«Näiteks neljanda klassi vanemad arvasid, et ekskursioon kui preemia ilusa õppeaasta eest ära ei jää. Gümnasistid külastasid koolivaheajal Londonit. Korraldame traditsiooniliselt teatri ühiskülastusi jne,» kinnitas Paasmäe, lisades, et vist ei ole veel raske majanduslik olukord oma tõelisi korrektuure laste vaba aja korraldamisse teinud.

Tartu Raatuse gümnaasiumi direktor Merike Ausen ütles, et ka parematel aegadel ei ole reisidega priisatud, sest lapsevanematel olid, on jäävad erinevad majanduslikud võimalused. Nüüd otsitakse sooduspakkumisi veelgi hoolikamalt, õppekäike korraldatakse mitmele paralleelklassile koos. «Mõningatel kordadel on klassijuhatajad taotlenud paljulapselistele peredele toetust sotsiaalosakonnast,» lisas Ausen.

Samas käisid kolme klassi lapsed kevadvaheajal seitsmepäevasel õppekavaga seotud ekskursioonil Austrias ja koolitöö lõpus läheb samale reisile veel üks klass. «Ettevalmistus algas septembri lõpus: raha koguti osade kaupa,» kirjeldas koolijuht. Teised klassid sõidavad näiteks Soome, Kõrvemaale, Ida-Virumaale, Otepää seiklusparki või Hiiumaale.

«Nende põhjal võib järeldada, et üldjuhul õppeekskursioone ära ei jäeta. Küll on neid keerukam organiseerida ja vanematel ka raskem finantseerida,» võttis Ausen kokku.

Tagasi üles