Jääkunstnikud püstitasid võlulinna

Iga pisimgi detail on jäälinnas valmistatud jääst või lumest. Foto: Inga Höglund

Vaevalt leidub palju inimesi, kes ihkavad jaheda ja vihmase ilmaga vaatamisväärsustega tutvuda. Idee põgeneda Eesti jõulukuu pakase käest sajusesse Belgiasse ei tundu ka just kuigi köitev. Kui aga juba talvisel ajal niiskesse ja külmavõitu Lääne-Flandria pealinna Bruggesse sattuda, pole enam kahtlustki: ka paduvihmas jääb külastus meelde naudinguna.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv lummav Brugge meelitas jõukaid turiste keskaegse hansalinnaga tutvuma juba 19. sajandil. Nüüdseks turismimagnetiks kujunenud linn kogub tuntust Põhjamaade Veneetsiana.

Pits ja šokolaad

Suures osas säilinud Brugge kuldajastu vanalinn 12.–15. sajandist pole kaugeltki ainuke tõmbenumber. Osavalt on linna kasuks tööle pandud ostuhullus, mida kroonib suurematel kaubatänavatel kostev ühtne muusika, jõuluvalgustus ja uisuväljakuga jõuluturg.

Paeluva arhitektuuri kõrval tasub tutvuda kuulsa Belgia nip­lispitsiga. Pitsipoodide müüjad tutvustavad rõõmuga pitsi ajalugu ja mustreid.

Enam-vähem sama palju kui pitsipoode leidub Brugges šokolaadikauplusi. Piisab ainuüksi Belgia käsitsivalmistatud maiustuste nägemisest, et reis meeldejäävaks muuta. Šokolaadipoed on muljetavaldavad ja erakordselt hästi lõhnavad kunstiteosed, millele annab värvi kilode kaupa trühvleid ja šokolaaditahvleid. Šokolaadikunsti maitsjat ähvardab paraku sõltuvus, mis rahakotile kuigi hästi ei mõju. Sama nõiduslikult võivad maiasmokkadele mõjuda Belgia vahvlid, mis on õnneks mõnevõrra taskukohasemad.

Tundub, et linna ümbritseb midagi nõiduslikku. Vanalinnast peavaksali poole liikudes, justkui tänasesse tagasi tulles saab Brugge lummus ootamatult täiesti uue mõõtme. Juba üheksandat korda korraldatakse Brugge peavaksali väljakul jää- ja lumeskulptuuride festivali. Tänavu kannab see nime «Jäämaagia» («Ice Magic»).

Näituse mustade hiigeltelkide kõrvale jõudes jääb esialgu üle vaid terava skepsisega roosat muinasjutulist plakatit silmitseda: algus pole kuigi paljutõotav. Eelarvamused haihtuvad aga niipea, kui avaneb uks –6-kraadisesse jäämaailma.

Tulijale vaatab vastu läbipaistev päkapikk. Seistes keset jäässe raiutud kaevandust, kangastub silme ette J. R. R. Tolkieni fantaasiamaailm kääbikute, haldjate, trollide ja päkapikkudega. Pimedas telgis on jääskulptuurid värviliselt valgustatud, viimane kui üks detail on tehtud jääst või lumest, ja neid pisiasju on palju. Imepisikesed jääst lipsud ja lilled on peensusteni lihvitud, isegi pits on välja graveeritud.

Iga sammuga läbi jäämaailma hämmastus ja hiljem vaimustus aina kasvab: kümned hiiglaslikud skulptuurid üksteise järel koos ühes jäämaailmas, jääst ornamendid, läbipaistvad seinad, tornid, väravad. Isegi kristallselgete skulptuuride ilmed on nii täpselt viimistletud, et paratamatult tekib tunne, justkui oleks mingi nõidus elavad muinasjututegelased kivi asemel jääks muutnud.

Keset suurt saali troonib umbes nelja meetri kõrgune jääst lohe – Tolkieni Smaug. Lohe taha pole unustatud ehitada Sauroni silma, mis küll ei kiirga leekivpunaselt, kuid tekitab kõhedust valge jäisusega.

Jäine elamus

Vähe sellest – püsti on pandud jääst kindlus, mille läbipaistvat treppi mööda katusele sammudes süda kiiremalt põksuma hakkab. Läbi kindluse libeda põranda näeb alumisel korrusel liikuvaid näitusekülastajaid, ja kuigi jää on paks, tekib tahtmine kiiresti alla pakku pääseda.

Järgmistest ruumidest leiab jääst kabeli ning jääst magamistoa, kus võib end põhjapõdranahkadele pikali visata. Kõrval viib jäätrepp taas kõrgustesse – selleks et jäämüürilt liugu lasta.

Musta katusega telgid, mitmevärviline valgustus, salapärane muusika ja muidugi jääst kunstiteosed loovad koos imedemaa, tagades võimsa elamuse.

Kui varbad ja sõrmed juba parajalt külmetava hakkavad, saab end seespidiselt soojendada jääbaaris Basiliski valvsa pilgu all. Baari toolid on muidugi jääst. Igati maagilise külastuse lõpetab jäätelgi kõrval asuv soojendatud telk, milles mõnusalt istudes ja kuuma kakaod mekkides varbaid soojendada saab.

Bruggest lahkudes jääb kummitama kummaline igatsus. Palju jäi nägemata ja ühest päevast ei piisa kaugeltki, et tutvuda kõigi Brugge võludega.

Brugge lume- ja jääfestival

•    Avatakse igal aastal novembri lõpus.

•    Tänavu 23. novembrist 6. jaanuarini

•    Osaleb umbes 40 kujurit 13 riigist, sh Soomest ja Venemaalt

•    Näitus ehitatakse nelja nädala jooksul spetsiaalselt jahutatud telkides kuue külmakraadi juures

•    Jäälinna loomiseks kasutatakse 300 tonni kristallselget jääd ja 400 tonni värsket lund

•    Jääplokkide algne kõrgus on kaks meetrit ja iga plokk kaalub umbes kaks tonni

•    Jääplokid külmutatakse õhumullide vältimiseks spetsiaalsetes paakides

•    Lumeplokid saadakse purustatud jääst, mis surutakse kiht kihi haaval puidust vormidesse

•    Skulptorid kasutavad kujude loomiseks mootorsaage, lihvkettaid, triikraudu ja trellpuure. Viimase lihvi andmisel on abiks peitlid, noad, pintslid ja soe vesi