Kudre sõnul võtavad ka paljud eakamad gruppidena ette mitmekümnekilomeetriseid matkaradu. «Paljud ilmselt teevadki nii, et külastavad teele jäävaid kohvikuid ja veedavad terve päeva suuskadel,» arvab ta.
Päike suusatajaid ei paita ega kõrveta. 5. detsembril algas Saariselkäl polaaröö, mis tähendab, et veidike valgust kumab mägede kohal vaid mõned tunnid. Kell kaks päeval hakkab juba hämarduma, rajavalgustus tuleb aga teinekord varemgi sisse lülitada.
«Kui tavaliselt räägitakse, et põhjapoolsed inimesed on külmad, siis neile inimestele, keda kohtasime, ei avaldanud krõbedad miinuskraadid absoluutselt sellist mõju,» ütleb Kaasiku. Tema sõnul tavatsevad tervisesportlased hoopis rajal vastu tulevaid inimesi tervitada. «Algusaastatel oli päris segadusse ajav, et kas sõnad on ikka meile mõeldud, see pakkus palju nalja,» muigab ta.
Saariselkä asub merepinnast umbes 300 meetri kõrgusel. Küla külje all asub Kaunispää suusamägi, mille kõrgus on 438 meetrit merepinnast ja kuhu viivad suusa- ning matkarajad. «Suusarajad kulgevad üle mägede ja need ei ole järsud ega hirmsad,» ütleb Kaasiku. «Laskumised on pikad – pärast tõusu võib kümme minutit vaadet nautides rahus laskuda.»
Kõrgeid metsi radade ümbruses ei ole, on vaid madalad männid. Vaate nautimisel tuleb Kudre sõnul arvestada sellega, et temperatuur võib pärast pikka laskumist olla orus mitu kraadi madalam.
«Temperatuur kõikus üldse meeletult,» selgitab Kudre. «Sattusime kuidagi sooja ja külma õhumassi vahele, nii et meist põhjas oli kümme kraadi soojem, aga lõunas veel külmem. Ilmateade ei saanud meile õhutemperatuuri sellepärast hästi ennustada.»
Näiteks lubati suusaorienteerujatele võistluspäevaks külma –18 kraadi, aga tegelikult paukus hoopis –27-kraadine pakane. Kahe nädala jooksul kõikus temperatuur –1 ja –28 kraadi vahel.
Samas tunnistavad suusatajad, et õhk on Saariselkäl Eestiga võrreldes palju kuivem ja tuul vaiksem, mistõttu ei näpista ka pakane nii kõvasti.