Ekstreemsus, loomingulisus, vabadus - lumefännid sõidavad mägedesse

Alpe jagub mitmesse riiki, aga nad on võimsad mis tahes külje pealt vaadatuna. Siin pildil on nad Itaalia poolelt vaadatuna. Foto: Erakogu

Lumelaua- ja mäesuusafanaatikute arvates tuleb suusareisi planeerides lähtuda oma vajadustest ja võimalustest, unustamatu kogemus on garanteeritud igal juhul.

Esimese taseme lumelauainstruktor Kerstin Kotkas kirjeldab mäesporti märksõnadega loomingulisus, ekstreemsus ja vabadus. «See tunne, kui oled mäel ja oskad sõita, hetkeline gravitatsioonikadu ja kiirus, on sõnulkirjeldamatu,» räägib ta.

Reisi planeerimisel sõltub kõik sellest, mis kellegi jaoks tähtis on, kas puhkus või trenn, selgitab instruktor. Neile, kes soovivad vaikust ja rahu, soovitab Kotkas vältida tipphooaega ja eelistada mõnda vaiksemat Austria kuurorti või Kesk-Soome suusakeskust. Perega minekuks sobivad samuti Soome, Rootsi või Austria ja Itaalia. Möllu ja noortepärasust leiab kõige enam Prantsusmaalt ja Šveitsist.

Alpide vastu ei saa

22-aastane üliõpilane, lumelauafanaatik Siim Siimut on suusareisidel käinud lapsest saati, erinevate sõitude kokkulugemisel kipub arvestus sassi minema. Ta on korduvalt käinud Soomes Messilä, Himose ja Tahko talispordikeskuses, külastanud Austrias Zell am See, Kapruni ja Mayrhofeni kuurorti, käinud Val Thorensis ja Meribelis Prantsusmaal ning Åres Rootsis.

Siimuti sõnul tuleb planeerimise alguses selgeks teha oma rahalised võimalused. «Ütlen ausalt, et sihtkoha valik sõltub rahakoti paksusest. Korraliku Alpi-reisi maksumuseks võib arvestada umbes 1000 eurot,» räägib ta. «Slovakkias saab käidud ka poolega sellest ja Soomes hea õnne korral isegi veel pisut odavamalt.» Ka Kotka arvates sobib madalama hinnaga arvestanutele Slovakkia.

Põhjamaadest on Kotka sõnul kõige kallim Norra talispordikeskus Trysil. Rootsis ja Soomes on head lähedal asuvad kuurordid – Åre, Sälen, Ylläs, Levi, Ruka, Himos, Messilä jm.

Näiteks Himosele saab teha ka paaripäevase reisi, kui tervet nädalat puhkamiseks pole. «Peab arvestama, et alpiradu siit oodata ei tasu, kuid alles sõitma õppijatele on need kohad suurepärased,» usub Kotkas.

Kui esimesed proovid on Kuutsemäel tehtud ja kukkur võimaldab, soovitab Siimut minna Alpe vallutama. Seda mäestikku jagub teadupoolest mitmesse riiki, kus igaühes on omakorda n+1 suusakeskust, arutleb lumelauafanaatik. «Eks igal riigil on omad head ja vead, aga Alpid on võimsad mis tahes küljelt vaadatuna.»

Kotkas plaanib jaanuaris sõita Šveitsi ja kogemusi on tal ka Itaaliaga. «Põhiliselt olen ma aga Austria fänn, kord aastas saab seal ikka lumelauareisil käidud,» ütleb ta. Ka Siimut on rohkem sattunud just Austriasse, kus on parim hinna ja kvaliteedi suhe ning odavam mäepilet.

Austria hooaeg on Kotka sõnul pikk ja põnev ning veel mai alguses on Hintertuxi liustikel lumi maas. «Seal leiab igaüks endale sobiva – on vaiksemaid kohti, kuhu näiteks lastega minna,» ütleb ta. «Noored eelistavad üldiselt hea after-ski-võimalustega suusakuurorte St. Anton ja Mayrhofen. Austria keskustel on juures vahva tirooli maik, nende kultuur on väga omanäoline.»

Itaalia Alpides asuv Alagna suusakuurort on kuulutanud end freeride’i paradiisiks. Instruktor kinnitab, et Alagna on suurepäraste nõlvadega, rajad on väga heas korras ja laskumised pikad.

«See on tõeline maiuspala off-piste-sõpradele ja pakub suurt avastamisrõõmu. Alagna on kohana vaikne, kuid all orus käib tüüpiline Itaalia elu: palju restorane ja suveniiripoekesi. Ideaalne koht põgenemiseks,» kirjeldab Kotkas. Peab aga arvestama, et itaallased on väga lärmakad, suhtlemisaltid ja temperamentsed, muigab ta.

Šveits on Kotka arvates neist kolmest sihtkohast kõige kallim. Keskus Laax on väga kaasaegne ja uhke koht, eriti sobiv lumelauduritele – seal on üks maailma kiidetumaid lumelauaparke. Freestyle’i ja puudri (värskelt sadanud lumi – LV) tingimused on ideaalsed, tõstuk mäele läheb enam-vähem maja tagant.

«Väike koht, aga kaubandus on elav, palju trendikaid spordipoode ja kohti, kus väljas süüa-juua. Laaxi minnes tasub sõbrad kokku koguda ja pigem ööbida renditud apartemendis,» selgitab ta.

Rendibuss olgu mugav

Freeride’i võimalused on instruktori sõnul kohati väga erinevad, mõnel pool lausa keelatud. Kotkas soovitab freeride’i kogemuse saamisega teha eelnevalt põhjalik uuring, kus ja mis tingimustel on väljaspool ametlikke radu sõitmine lubatud. Lisaks tuleks kindlasti kasutada vastavat ohutusvarustust (labidas, piipar, sond). Veelgi eksootilisema suusareisi kogemiseks soovitab Siimut uurida Gruusia talispordikeskuste kohta.

Austrias vahetusaastal tudeeriv Silvia Zvirgzdinš külastas eelmisel hooajal veebruari lõpus sõpradega Slovakkia suusakeskust ja sõitis kohale rendibussiga. Ta soovitab bussi rentimisel arvestada, et sel oleksid teatud mugavused, sest reis on pikk ning suurem osa päevast tuleb veeta sõiduvahendis.

«Valisime seitsmekohalise Volkswageni mikrobussi, mis oli sobivate mugavustega ja lisaruumiga pagasi jaoks,» kirjeldab ta. «Eraldi tuli hankida suusaboks, sest varustust oli nõnda palju.»

Kümnepäevast suusareisi alustas neiu koos viie kaaslasega keskpäeva paiku Tartust, üks öö veedeti mikrobussis ja kohale jõuti järgmise päeva õhtuks. «Veidikene väsitav sõit oli, kuid järgmiseks päevaks magasime korralikult välja ja asusime mägesid vallutama,» rääkis ta.

«Toreda seltskonnaga on bussireis alati lõbus,» kinnitab Zvirgzdinš. «Lisaks saab kohapeal hõlpsamini mitmeid erinevaid kuurorte külastada, ei ole vaja eraldi transporti, saab aega planeerida.»

Slovakkia on täiesti taskukohane igale keskmisele eestlasele. «Eriti sobib see koht neile, kelle sõiduoskus veel nii ideaalne ei ole ja pole kiindumust suurt summat reisile kulutada,» lisab ta.

Kotka arvates sõltub autoga reisimise puhul kõik sihtpunktist. Mõnikord on mugavam minna lennukiga, kuigi autoga võib saada odavamalt. «Mõnele meeldib pikki vahemaid sõita ja ta eelistab n-ö pool elu kaasa pakkida. Väikeste lastega pikka autoreisi ette võtta ei soovitaks,» räägib Kotkas. «Samas, kui sul on kaks pikka puhkusenädalat, siis võib sellest kujuneda elu parim reis.»

Suusareisi hooajad sõltuvad sihtkohast. Soomes on lumi maas peaaegu samal ajal kui Eestis, Põhja-Soomes tuleb lumi varem ja püsib kauem. Põhjamaades on jaanuaris-veebruaris tavaliselt väga külm ja –20 kraadiga ei ole kõige meeldivam sõita. Samuti on päevad väga lühikesed ja hoolimata valgustatud radadest on Siimuti sõnul päevavalges parem sõita.

Ilm muutub sekunditega

Austrias kestab hooaeg üldiselt novembrist aprilli lõpuni. Sooja kevade korral, kui ojad juba vulisevad, võib aga sõit Alpides samuti ebameeldivaks kujuneda. Madalamate tõstukite juurde jõudes tuleb liuelda lume ja vee segus.

«Näiteks 2003. aasta märtsi lõpupoole oli Prantsusmaal temperatuur +7 ja kõik oli märg ja halb. Samas, kaks aastat hiljem oli Austrias samal ajal –10 kraadi,» meenutab Siimut.

«Ilmaga võib vedada, aga ei pruugi – tihtipeale on mäetippudes väga külm, mistõttu tuleks end selleks ette valmistada,» ütleb Kotkas, kelle sõnul võivad ilmaolud muutuda sekunditega, ja lumetormi ajal on rajad tihti kinni.

Samas tuleb arvestada, et tipphooajal on mäed rahvast täis, tõstukitel järjekorrad ja nii reisi- kui ööbimiskulud kallimad. Väiksemate laste ja päris algajatega ei soovita instruktor tipphooajal mäele minna, sest keskkond, eriti teised sõitjad võivad olla ohtlikud.

Kotka sõnul tuleb lastega reisile minnes arvesse võtta nende sõiduoskust ja -kogemust. Väikese lapsega suusareisile minnes peab vähemalt üks lapsevanem alati arvestama võimalusega, et ta ise sõita ei saa, sest lastel tuleb silma peal hoida. Lisaks ei pruugi lastele mäel meeldida ja nad tüdinevad kiiresti. «Teine lugu on põngerjatega, kes tunnevad end mäel nagu kala vees ja on lume sees üles kasvanud,» teab Kotkas enda kogemusest.