/nginx/o/2012/11/21/1446428t1h7867.jpg)
Oktoobrist alates on Madeiral levivasse dengue'i viirusesse haigestunud 1357 inimest, kellest 25 on pärit mujalt Euroopast.
Madeiral levivasse viirusesse on nakatunud üle 1300 inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur dengue'i palaviku puhang sai Madeiral alguse selle aasta oktoobris, teatab Reuters. Sellest ajast on Madeira tervishoiutöötajad teatanud 1357 haigestunust. 669 on laboratoorselt kinnitatud juhtu ja 688 tõenäolist dengue'i palaviku juhtu.
89 inimest on saanud haiglaravi, surmasid ei ole seni olnud.
Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (ECDC) teatel on 25 haigusjuhtu leitud juba ka mujalt Euroopast – Portugalist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Rootsist ja Prantsusmaalt. Tegemist on haigestunud turistidega, kes on hiljuti Madeiral käinud.
Eestlaste seas populaarne
ECDC hoiatab, et sääskedega leviv viiruspuhang on tähelepanuväärne. Koostöös Euroopa liikmesriikidega teeb ECDC kõik, et liikmesriigid teataks Madeiralt saabunud turistidest ja nende seisundit jälgitaks.
Madeira on üpris populaarne ka eestlaste seas. Samas on välisministeerium andnud ametliku hoiatusteate Madeiral levivast viirushaigusest.
ECDC küll ei andnud soovitust Madeirale mitte reisida, kuid andis nõu kaitsta end sääsehammustuste eest. Samuti soovitab ECDC Madeira geograafilistel naabritel jälgida viirushaiguse levimise vältimiseks sääskede populatsiooni.
Dengue'i palavik on sääskedega leviv viirusnakkushaigus, mis levib inimestele peamiselt Aedes aegypti emaste sääskede kaudu, kelle hammustustest satub viirus inimese organismi. Inimeselt inimesele nakkus ei levi.
Sääskede peamised ründeajad on hommikul mõni tund pärast päikese tõusu ja õhtul enne päikese loojangut.
Haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas- ja seljavaluga. Palavik võib püsida 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmneb generaliseeritud müalgia, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib lööve, mis on makulopapulaarne või morbilliformne ning ei sügele. Lööve algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele.
Üldjuhul haige paraneb, surmajuhte esineb harva.