/nginx/o/2011/11/21/843694t1h4dfc.jpg)
Faktum & Ariko uuringust selgub, et aastaga on kahekordselt vähenenud Eesti elanike rahulolu looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega.
Huvilised ei pääse hiiepuude juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal oli pakutud teabega rahul 38 protsenti vastanutest, kuid tänavu kõigest 17 protsenti. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32 protsenti ,nüüd 40 protsenti Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga võrreldes on selliseid inimesi 13 protsenti rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20 protsenti eestlastest ja 9 protsenti mitte-eestlastest.
Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65 protsenti ning vähetähtsaks või tarbetuks 2 protsenti, seisukohta ei võtnud 26 protsenti vastanutest.
Pühapaikade kaitsmist takistavate peamiste muredena nimetati pühapaikade asukohaandmete puudumist 39 protsendil, majandustegevust ja ärihuve 36 protsendil, ajakirjanduse liiga vähest huvi 34 protsendil, riigi vähest rahalist tuge 33 protsendil, ametnike ja poliitikute huvipuudust 26 protsendil, koolihariduse puudulikkust 24 protsendil. põliselanike-eestkostjate liiga väheseid õigusi 23 protsendil ning puudulikku õiguskorraldust 21 protsendil juhtudest.