Vaid Pakri poolsaarel võib Eestis pesitsemas näha ohustatud merelindu krüüslit

Kaljupraos istuvat krüüslit saab näha vaid mere poolt, mistõttu jääb looduse nautlejal merelind tihti märkamata. Foto: Kersti Lindström

Krüüsel (Cepphus grylle) on merelind alklaste sugukonnast, levinud on ta Vaikse ja Atlandi ookeani ning Põhja-Jäämere mandri ja saarte randadel. Areaali lõunaosas on ta paigalind, põhjaosas hulgulind. Ta peab saama vaba vett ning selleks kõlbavad isegi lahvandused ja jääpraod.

Krüüsel pesitseb kaljustel ja kivistel randadel kolooniatena või paariti – Eestis võib teda kohata Pakri poolsaarel kaljukoobastes ja -pragudes. Eestis on krüüsel haruldane haudelind ja väikesearvuline läbirändaja ning talvituja, kes saabub siia mai alguses ja lahkub septembris.

«Seal ta istus, oma kodutrepil, et siis laskuda alla merele, kala püüdma,» kirjeldab oma kohtumist krüüsliga fotograaf ja loodusretkede korraldaja Raimond Raadik. «Tore elamus oli tollel päeval siiski. Norras olen neid hulgim kohanud,» meenutab Raadik, ja selgitab, et krüüsleid on väga keeruline pildile saada. Kaljupraos istuvat isendit saab pildistada vaid mere poolt, mis on aga keeruline protsess, järgmisel hetkel on lind aga juba merel toitu hankimas.

Krüüsel on Eestis II kaitsekategooria ohustatud liik, kuna nende arvukus on väike ja väheneb elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel veelgi. Eestis on krüüsli pesitsusaegset arvukust hinnatud 20–40 paarile, talvist arvukust 1000–3000 isendile.

Krüüsel on suhteliselt väike lind. Tema hundsulestik (ehk suvesulestik) on must, seljapoolel roheka varjundiga ja tiival suure valge laiguga. Alapool on pruun ja jalad punased. Puhkesulestiku ülapool on mustjaspruun valgete tähnidega, alapool aga valge.

Allikad: Wikipedia, ETV «Osoon» 14.11.2011, looduspilt.ee (Priit Pallum), Raimond Raadik