Veel kummutamata müüte Paldiskist

Paldiski vana surnuaed. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Paldiskis räägitakse lugusid maa- ja veealusest tunnelist, mis sadamat otse Pentagoniga sidunud ning mille kaudu allveelaevad järsku ära olevat kadunud. Samuti nähtud Paldiskis ufot, seda näinud mereväelane elab praegugi Paldiskis ning on lasknud nähtu mälu järgi ka üles joonistada. Mõndagi teatakse Paldiski kohta veel rääkida...

Miks elu Paldiskis ei edene ehk muistne needus

•    18. sajandi esimesel poolel, kui Pakri poolsaarel hakati Peeter I juhtimisel merekindlust rajama, toodi siia Venemaalt sunnitöölisteks palju vanausulisi munki ja preestreid, kelle ainsaks süüteoks loetigi uue usu mitteomaksvõtmist. Töö ja tingimused olid rasked, vanausulisi suri palju ja nii nad needsid linna, mis nende luudele kerkis, igaveseks ära. Tundub, et needus kestab senini...

Miks mõned puumajad sõjamöllus maha ei põlenud

•    Kui Saksa väed 1944. aastal Paldiskist lahkusid ja linna maha põletasid, jäid mõned puitmajad justkui imekombel püsti. Rahvajutt räägib, et neis elanud saksa rahvusest linnakodanikud olid sõlminud kokkulepped ja andnud altkäemaksu, et nende vara pääseks.

Kuidas sõja ajal Pakri rannast väidetavalt suures koguses silmusid püüti

•    1941. aastal, kui Vene väed Eesti territooriumilt taganesid, oli ka Paldiskisse, kust laevad Leningradi suunas lahkusid, aetud kokku moona, mida ümbruskonna taludest ära võetud hobused kokku kandsid. Kuna hobuseid ei saanud kaasa võtta ja siia nn vaenlaste kätte neid ka jätta ei tahetud, tõmmatud hobustele kotid pähe ja aetud nad pankranniku servalt alla. Pärast 26 meetrit vabalangemist nad ellu ei jäänud ning terve sõjaaja toitunud Paldiski silmudest...

Allikas: Aeri Salme, Paldiski linnaraamatukogu juhataja