Sirgeldades ümber maailma

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
33-aastane portugallane Luis Simões jäädvustab oma viis aastat kestva ümbermaailmareisi päikselisemad hetked sirgeldustena kaustikusse – iga läbi reisitud maailmajao kohta ilmub tema kodumaal hiljem ka raamat.
33-aastane portugallane Luis Simões jäädvustab oma viis aastat kestva ümbermaailmareisi päikselisemad hetked sirgeldustena kaustikusse – iga läbi reisitud maailmajao kohta ilmub tema kodumaal hiljem ka raamat. Foto: Laura Oks

Jeesuse eas portugallane Luis Simões otsustas maha müüa auto ja maja, jätta graafilise disaineri ameti ja viie aastaga maailmale ringi peale joonistada. Augusti lõpus veetis ta kaks päeva Tallinnas.

Töötasin üksvahe kolm kuud New Yorgis ja pärast seda kodumaale naastes oli mu elus imelik hetk,» räägib Simões. «Midagi ei toimunud. Ei olnud raha ega uusi ideid. Vajasin uut väljakutset.»

Nii asus mees otsima sponsoreid ja uut tööd, pärast kolme aastat pingutusi pühkis mees kodumaa tolmu jalgelt, plaaniga läbida viie aastaga viis maailmaosa. Esimene aasta, millest on läbi pea pool, möödub Euroopas, teine Aasi­as, kolmas Okeaanias, neljas Ameerikas ja viies Aafrikas.

Esimene aasta harjumiseks

Oma aega sisustab maailmarändur joonistades. Igast käidud kohast valmib paar joonistust, millel mees püüab tabada eelkõige meeleolu ja keskkonda. Lisaks leiavad tema väikeses märkmikus koha toredad inimesed.

Kuigi kõige suurem rahaline panus reisi tuli kogu oma maise vara müümisest, on tal sel ümbermaailmareisil ka töökoht. Nimelt avaldab Portugali reisiajakiri VISÃO tema joonistusi ja sinna juurde lühikesi reisimuljeid.

«Ma ei hooli materiaalsetest väärtustest, seega oli seda otsust väga kerge teha,» nendib Simões. «Nautisin mõtet, et iga päev oleks uus ja huvitav. See on vahel muidugi ka väga väsitav, seljakott on raske ja kõik on kogu aeg uus.»

Maailmarändur reisib rongi, bussi või laevaga, vahel hääletab või kõnnib. Lisaks saab ta oma Euroopa-aastal aeg-ajalt reisida vanemate autosuvilas.

Simõesi vanemad olid poja otsusest kuuldes esialgu tema peale väga pahased ega rääkinud temaga kolm kuud, kuid mõne aja pärast küsisid, kas oleks mõeldav, et ka nemad temaga üheks aastaks ühineksid. Esialgu mees kahtles, kuid sai siis aru, et selline retk oleks tema 64-aastastele vanematele elu võimsaim kogemus.

«Nüüd, pärast poolt aastat reisimist tunduvad mu vanemad 15 aastat nooremad ja mitu kilo kergemad,» naerab mees. «On hämmastav vaadata, kuidas nad muutuvad üha avameelsemaks, õpivad keeli ega järgi enam alati ainult kaarti.»

Lisaks on Simõesi sõnul vabamaks muutunud tema ja vanemate vaheline suhtlus, mis enne reisi oli tunduvalt rohkem hierarhias kinni. Nüüd on nad rohkem sõbrad. Tema emale on raskeim teise poja väiksest tütrest eemal olemine, kuid õnneks on tal olnud võimalik lapselast aeg-ajalt lennukiga vaatama sõita.

Seega on Euroopa-aasta Simõesi sõnul tema jaoks alles soojendus. Piirkond on tuttav, söök on sarnane ja igal pool saab inglise keelega hakkama. Suur seiklus algab teisel aastal, kui ta läheb Venemaa kaudu Aasiasse.

Vigadest õpibki

Kui Euroopas reisides on õnnestunud Simõesil vältida ööbimise eest maksmist, sest peamiselt on ta maganud interneti kaudu leitud vabadel diivanitel, siis edaspidi arvestab ta, et peab ka muid ööbimisviise leidma.

Simões leiab, et kuigi sellist suurt reisi on vaja üsna korralikult ette planeerida, suurt eeltööd ta ei tee, vaid püüab pigem vooluga kaasa minna. Siiani ei ole ta end veel eksinuna tundnud.

«Eks Aasia jaoks pean võib-olla siiski veidi eeltööd tegema,» räägib Simões. «Ilmselt võtan alguses rahulikumalt ja kohanen. Aga Aasias mulle tegelikult meeldiks ära eksida. Minna kohtadesse, kus keegi ei käi, ja siseneda sinna, kuhu keegi pole veel sisenenud.»

Keelebarjääri pärast ta väga ei muretse – kui ta avab oma kritseldusi täis raamatu, pole sõnu sinna juurde tavaliselt enam vajagi.

Kõige enam on meest teekonnal üllatanud inimesed ja see, et Norra põhjatippu Nordkappi rändamine oli joonistamiseks eriti loll idee. «Seal ei ole ju midagi näha,» muigab Simões meenutades. «Ümberringi on udu, igal pool sajab ja on tuuline. Puudutad monumendi ära ja ronid kohe alla tagasi.»

Just joonistamise pärast on rändur reisi planeerinud nii, et igal pool oleks tema saabumisel suvi. «Mis sest lumest ikka joonistada,» arvab ta.

Koos maailma lõppu

Urban sketcing ehk linnakeskkonna joonistamine – või pigem sirgeldamine – on maailmas populaarne ja oma teekonnal saab ta kokku ka paljude teiste omasugustega, kellega valdkonna üle arutleda ja üksteiselt õppida. Kuid Simões nendib, et Tallinnas ei õnnestunud tal ühegi linnakeskkonna-joonistajaga kohtuda.

Joonistamist ei ole Simões õppinud ja tema jaoks pole oluline pildi realistlikkus, vaid emotsioon. «Ma ei arva, et olen sündinud kunstiandega,» selgitab mees. «Teen seda lihtsalt iga päev ja harjutamisega õpib selgeks palju trikke.»

Rännumehe sõnul on ta joonistamise stiil reisi algusest saati palju muutunud. Isegi nii palju, et oma esimesi joonistusi vaadates ei meeldi need talle enam üldse.

«Küsin ka ajakirjalt, kus ma oma joonistusi avaldan, kas neile ikka meeldivad need või peaks midagi muutma,» räägib mees, et enda vastu peab aus ja kriitiline olema. «Tapaksin end ära, kui jääksingi eluks ajaks samamoodi joonistama. Aga nemad ajakirjas ütlesid ka, et jätka samas vaimus, sest huvitav on jälgida, kuidas sa arened.»

Kaugeltki mitte kõik pole sellise reisi juures positiivne. Kõige rohkem kimbutab Simõesi üksindus. «Vaatad mägesid ja kõiki ilusaid asju, aga sa ei saa neid kellegagi jagada,» kirjeldab ta. «See teeb vahel küll väga kurvaks.»

Kuid mehe tulevik ei pruugi enam nii üksildane olla. Nimelt kohtas ta endalegi üllatuseks Rootsis neiut, kes on praegu reisiks ettevalmistusi tegemas ja valmis mehega sõna otseses mõttes kasvõi maailma lõppu kaasa reisima.

Kuidas reisil raha säästa

Ära söö suuri eineid ja restoranides

•    Kui sul on näiteks pakk helbeid kotis, võid neid päev otsa nosida ja kõht ei ole kunagi päris tühi. Päeva jooksul peab pidevalt sööma, tarbima palju vett ja puuvilju. Nii ei raiska sa raha tobedate asjade peale, nagu näljasena esimesse restorani sisse astumine ja prae eest 25 euro maksmine. Piisab, kui sööd neli korda nädalas korralikku sooja toitu – seegi valmista kindlasti ise.

Pesemas saab käia hotellides

•    Kui juba kolm-neli päeva pole end pesta saanud, võib minna lähimasse hotelli ja öelda, et oled reisimas, ja paluda võimalust käia duši all. Tavaliselt antakse alati tunniks ajaks mõni duširuum kasutada.

Näe alati viisakas välja

•    Kui sa hoiad oma näo puhtana ja juuksed korras, avaneb sinu jaoks rohkem uksi. Kui sa näed välja nagu kodutu, siis sind ei usaldata. Samuti tuleks olla enesekindel.

Ära tarbi alkoholi

•    Üksinda reisides pead olema igal hetkel võimeline enda eest seisma. Alkoholi tarbides oled kergem saak nii varastele kui ka niisama norijatele.

Allikas: Luis Simões

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles