Perepuhkuse planeerimisse tuleks kaasata ka lapsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki pimeda ja pikavõitu sügiseni on veel aega, teame kõik, kuidas paljud eestimaalased selle eest nädalaks soojale maale kosutusreisile pagevad. Kooliskäivate lastega peredel ei ole ajastuse osas palju valikuvõimalusi, esimene puhkus tuleb poppi tegemata planeerida sügisesele koolivaheajale.
Kui palju teavad teie lapsed teie pere rahaasjadest? Kui palju sissetulekutest ning planeeritavatest kuludest? Üks võimalus lapsele rahateema lähemale tuua on ühiste plaanide tegemine ja eesmärkide seadmine, et koos arutades oleks ka lapsel ellu astudes rahaga ümberkäimiseks esialgsed teadmised ja kogemused olemas.
Tulevast puhkusereisi saab ette valmistada koos ootusärevuses lastega, arvutades kokku vajaminev rahasumma ning tehes plaane, millele ja kui palju kulutada ning millises osas saab järelkasv ise panustada.
Laste rahaasjadesse kaasamine on olulisem, kui paljud vanemad aimatagi oskavad, sest pere rahakoti kohta info jagamine tekitab noores täiskasvanuma tunde ning aitab suurendada vastutust oma kulutuste eest.
Millest alustada?
Koolivaheaja reisi saab planeerida erineva eelarvega, kõige olulisem on võimalustele vastava eesmärgi seadmine ning enda kurssi viimine erinevate võimalustega. Koolivaheaegadel pole tihtilugu viimase hetke reisidele mõtet loota, seega aitab varajane broneerimine, mis omakorda annab võimaluse raha juba varakult tulevase reisi tarbeks koguma asuda.
Lapse enda panus soovitud eesmärgi täitmisse sõltub paljuski vanusest ja nooremate pereliikmete kaasamine tähendab eelkõige ühiste plaanide tegemist. Veidi vanemad lapsed saavad aga ise otsida nii vajaminevat infot kui ka eraldada tulevase reisi tarbeks osa oma taskurahast, mõeldes juba varakult lisateenimisvõimalustele.
Distsipliin – kogumise alustala
Üldjuhul saavad lapsed taskuraha alates koolieast ja summad sõltuvad nii vanemate võimalustest kui ka noore east ning küpsusest.
Rahaga seonduvat tasub õpetama hakata kindlasti juba põhikooli ajal, sest hiljem moodustavad nii sõbrad kui hobid suurema osa noore elust ning teda on keerulisem pere rahaasjadesse kaasata.
Vanemate võimalused lapsele taskuraha anda on väga erinevad, ent Eestis jääb keskmine taskuraha suurus põhikooliõpilastel kahekümne euro kanti.
Pangakonto olemasolu annab turvatunde, seda võimalust kasutavad paljud pered. Lapse täisealiseks saamiseni on vanemal võimalik tema pangakonto enda lepinguga liita, saades parema ülevaate, kuidas laps oma raha kasutab. Püsikorraldusega saab kindel olla, et vajalik summa alati õigel ajal lapse kontole jõuab, mobiilimakse leping võimaldab ootamatuste korral kohe lapse arvele raha kanda.
Selleks et ka nooremad lapsed teeksid mõistlikke otsuseid ning ei kipuks saadud raha kergekäeliselt kulutama, võib kättejäänud mündid pere noorematele anda. Nemad saavad raha hoiupõrsasse koguda ja nii kogumisharjumust arendada. Kui põrsas täis, saab kogunenud raha pangakontole hoiule panna.
Reisi planeerimisel võib lastega kokku leppida, kui palju saaksid nemad sihtkohas meelepärastele tegevustele omalt poolt panustada ning seejärel koos arvutada, milline osa jääb vanemate kanda.
Kindel eesmärk viib sihile
Nagu igas valdkonnas, viib siingi visadus ja kindlameelsus ihaldatuni. Reisi planeerides on tervel perel nii mõnedki kuud aega, et oma soovid läbi mõelda ning selle poole samme seada.
Ühes kuus kas või mõne euro taskurahast kõrvale pannes kujuneb kokkuvõttes summa, millega saab reisil üht-teist ette võtta. Sama rahasumma kulub kodus kui möödaminnes, saamatagi õieti aru, millele täpselt.
Kümne euro eest on võimalik osta neliteist 70-sendist jäätist ning iga vanem teab, kui palju on lapsed võimelised neid suvise ilmaga nahka pistma. Kui hoida võimalikest karidest eemale ning vältida lapsega koos toidupoes käimist, annab see märkamatu kokkuhoiu, sest tihti on tegemist emotsionaalse ostuga, mis ahvatleb selsamal hetkel ja varem ega hiljem enam ei meenugi.
Eesmärgi seadmisel on kogu perele abiks graafiku koostamine, mis näitab, kui palju ja pikalt tuleb raha kõrvale panna. Sel viisil ei ole oodatu enam ebamäärane tulevik, vaid kindlas ajalises raamis, samuti annab arvuti noorele võimaluse graafikut huvitavalt koostada ja endale sobivalt kujundada.
Ise omale raha teenimine annab lapsele suurema vabaduse ja parema võimaluse soovitud eesmärgini jõudmiseks. Teenimisvõimalusi on mitmeid, kõige levinum neist tööl käimine, ent samuti müüakse kasutuks jäänud asju ja nii mõneski peres makstakse lapsele koduste tööde tegemise eest. Viimati nimetatu paljudele inimestele ei sobi, samuti nagu heade hinnete ja käitumise eest maksmine. Sel juhul saab premeerimiseks muid mooduseid leida.
Tunnustus saavutatu näol
Eesmärgi saavutamine on lapsele oluline. Noort inimest tasub mõistliku rahakasutuse ja eesmärkide saavutamise eest tunnustada. Vanemad on oma järeltulijatele peamised nõuandjad ja suunanäitajad, seega on lapsega rahast rääkimine hindamatu väärtusega.
Samamoodi saab noor inimene teada, et tema panust peres hinnatakse. Seega on üks kordaläinud reis kõigile osavõtjaile meeldejääv kogemus, mis lisab väärtust ka laste maailmapildi avardamisele.