Kapadookia − Kesk-Türgisse peidetud Euroopa juured

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liivakivisse õõnestatud vanu koobaskirikuid ja -kloostreid leidub Kapadookias palju, nii vabaõhumuuseumite osana kui ka igasuguste viitadeta teede ääres.
Liivakivisse õõnestatud vanu koobaskirikuid ja -kloostreid leidub Kapadookias palju, nii vabaõhumuuseumite osana kui ka igasuguste viitadeta teede ääres. Foto: Evelyn Kaldoja

Kuigi Flint­stone’ide pere eksisteeris vaid animasarja loonud Joseph Barbera ja William Hanna peas, võib iga Kesk-Türgis Kapadookias ringi vaatav turist veenduda, et samasugune maastik on reaalselt olemas – nagu olid ka inimesed, kes elasid samasugustes koopasse õõnestatud majades.

Näiteks nüüd vabaõhumuuseumiks muudetud Zelve oli asustatud 1952. aastani. Siis tõdes Türgi valitsus: paljud asula kaljukodud on sajandite jooksul nii varisemisohtlikuks muutunud, et küla tuleb ümber kolida.

Tühjaks jäänud kodud

Rahvast, kes Zelves elas, meenutavad nüüd tühjad kodud, tuvimajade kärjed ja tillukesed vanad kirikud. Tõsi, kirikute kasutajad asustati mujale juba mõnikümmend aastat enne Zelve lõplikku tühjendamist. Selle otsustas 1923. aastal pärast Kreeka ja Türgi sõda sõlmitud leping, mis suunas 1,5 miljonit Anatoolia kreeklast Kreekasse ning pool miljonit Kreeka türklast Türki.

Ligi sada aastat pärast kristlaste minemakolimist on nende pärand ikkagi Kapadookia põnevamaid vaatamisväärsusi. Seda leiab nii salajastest koobaskirikutest ja maa-alustest linnadest kui ka kaugetes mägikülades elavate jahmatavalt siniste silmadega blondide inimeste nägudelt.

Juba hetiitide pruugitud võimalus õõnestada Kapadookia pinnasesse suuri maa-aluseid hoonekomplekse tõmbas sinna ka esimesi kristlasi, keda usu pärast sageli rünnati.

Nii võibki näiteks kaunil mäeserval jalutav turist avastada, et otse keset kitsast rada seisab tagasihoidlik kiri «VARJATUD KIRIK» ja selle kõrval haigutab sügav auk, mis tõotab tähelepanematule mitme meetri sügavust vabalendu vanade kristlaste radadel.

Mõne omaaegse suure kloostrikompleksi leiab aga lihtsalt üsna tagasihoidliku tähistusega maantee äärest. Kui isegi korralikumalt märgistatud Eesti muinasmälestistest on jäänud järele üsna vähe silmaga nähtavat, siis Kapadookias võib näha hulka sammaste ja ehk ka freskojälgedega koopaid.

Just pärandi rikkus on ilmselt põhjus, miks hoolimata päris suurest turistide tulvast ja soliidsest turismi infrastruktuurist on muuseumiks muudetud vaid osa Kapadookia mälestisi, näiteks tervest vanast asulast koosnev Zelve või Göreme vabaõhumuuseum. Palju leidub kunagisi kirikuid, kloostreid ja koobasasulaid, mille imetlemise ainsaks piiranguks on võime need üles leida.

Iroonilisel kombel on peamise laastamistöö lisaks ajahambale nende kallal teinud kristlased ise. Näiteks osa kirikute seinamaalidel on näod maha kraabitud – bütsantsi ikonoklastide töö.

Teismeline Jeesus

Kui pühapildilt on eemaldatud silmad, on selle rüüstanud eksiteel õigeusklik, arvates, et pühaku silma koju viimine toob imeparanemise. Samuti võib vana kiriku seinalt leida 20. sajandi algusesse ulatuva nime ja kuupäevaga kraape, mis kinnitab, et kreeklane see-ja-see oli seal.

Mõnikord on huvitav ka viis, kuidas türklased oma parema äranägemise järgi on kristlikku pärandit remontinud. Näiteks Göreme Tumedas kirikus seisavad 12. sajandi esimesest poolest pärineval viimse õhtusöömaaja freskol Kristuse ees viksilt nii nuga kui ka kahvel.

Teadmine, et need on sellele freskole pookinud restauraatorid, tekitab küsimuse, kas laual Kristuse ja apostlite ees lebav nördinud ilmega kala oli juba algselt mõeldud pildil esimesena pilku püüdma.

Samal ajal võib olla kindel, et üks Kristuse kujutis samas pühakojas on tõesti autentne haruldus. Nimelt pole Jeesus seal mitte tavapärane laps sõimes või mees ristil, vaid teismeline.

See on üks sadadest või tuhandetest võimalikest üsna vähese eelreklaamiga üllatustest Kapadookiast Euroopa kultuuri juuri otsivale inimesele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles