Rukkikrahvi muinasjutuloss

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Windsori lossist inspireeritud: hoone maalilise silueti loovad 
erikuju ja -kõrgustega tornid.
Windsori lossist inspireeritud: hoone maalilise silueti loovad erikuju ja -kõrgustega tornid. Foto: Toomas Tuul

Sangaste esinduslik historitsistlik loss, kõrval­hooned ja mõisapark on üks pilku­püüdvamaid, omanäolisemaid ja kaunimaid Eestis.

 

Keskajal oli Sangaste mõis Tartu piiskopi lauamõis, mida 1555. aastal nimetati tema toredaimaks valduseks. Järgnevail sajandeil käis mõis käest kätte, aga 1808. aastal läks see Bergidele, selgitab kunstiajaloolane Ants Hein.

Sangaste viimane omanik, Sorbonne’i ülikooli lõpetanud ja mõnda aega Šotimaal põllumajanduse edendamist tudeerinud Friedrich Georg Magnus von Berg (1845 – 1938) kujundas mõisast eesrindliku taime- ja loomakasvatusega majapidamise. Krahv Bergi elutööks sai aga 60 aastat kestnud rukki «Sangaste» aretamine, mille järgi teda ka tunnustavalt rukkikrahviks kutsutakse.

Suure reisimehena katsetas mõisnik teistest maadest toodud taime- ja puuviljaliikidega ning 54 hektarilises mõisapargis kõrguvad praegugi tema istutatud puud.

«Suur ja erakordselt luksuslik härrastemaja ehitati aastail 1879–83 Otto Pius Hippiuse projekti järgi ja see kuulub Eesti historitsistliku arhitektuuri tippnäidete hulka. Hoone vorm lähtub neogootikast, selle maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste ning -kõrguste tornidega, eenduvad peamiselt astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud fassaadide tellispindu ilmestavad teravkaarsed ja pilukujulised aknad, sakmikrinnatised ja astmelised tugipiilarid,» kommenteerib kunstiajaloolane.

Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist on tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja inglise stiilis söögituba.

Maareformiga jäeti mõisasüda ja seda ümbritsevad maad krahvi perekonna kasutusse. Kuna ilma tootmiseta oli mõisa raske majandada, sattus krahv kitsikusse. Pärast Friedrich von Bergi surma läkski mõisasüda ja  lossis olev vara võlgade katteks.

Teise maailmasõja järel seisis hoone paarkümmend aastat tühjana, seejärel tegutses majas pioneerilaager. Sel kevadtalvel lõpetati lossi renoveerimine. Nüüd on väärika maja stiilses hotellis kuni 70 ööbimiskohta ühe- ja kahekohalistes tubades ning noorpaari sviidis.

«Mõis on külastajaile iga päev avatud. Meil saab vaadata lossi, ringtalli, aita ja veetorni. Lossi taga on dendropark. Teeme puhkajatele retki Eesti liigirikkamasse Sangaste metsaparki, korraldame safareid Nõukogude armee džiipidel, väikebussiga koduloolisi ekskursioone mööda rukkikrahvi radu ning palju muud põnevat,» tutvustab maja perenaine Heili Freimanis.
Näiteks 2. augustil kell 20 annab lossi suures saalis kontserdi Dave Benton.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles