Töö-puhkeviisa viib Austraaliasse aastas üle tuhande inimese

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia tuntuim linn Sydney öösäras.
Austraalia tuntuim linn Sydney öösäras. Foto: Pm

Austraalia viisatingimused Eesti kodanikule on leebed, aga kui surfi- ja kängurumaale sõites on plaan ka hooajatöid tehes lisaraha teenida, peab taotlema n-ö töö-puhkeviisat. Seda võimalust kasutab käesoleval viisa-aastal ilmselt üle tuhande eestlase, vahendab Berliinis asuva saatkonna hetkehinnangut Austraalia aukonsul Eestis Mati Peekma.

«Eelmisel viisa-aastal ehk ajavahemikus 2007. aasta juulist 2008. aasta juunini sõitis töö-puhkeviisaga Austraaliasse 521 Eesti kodanikku», ütleb Peekma. Räägime temaga viisast, mis lubab puhkamise kõrvalt hooajatöid teha, et lisaraha teenides ka «päris» Austraaliaga tutvust sobitada.

Välisministeeriumi kodulehe järgi võib Eesti kodanik turismi või ärireisi eesmärgil Austraaliasse viisavabalt siseneda. Reisija vaid registreeritakse elektrooniliselt riiki sisenemise eel.

Selle perioodi jooksul tehtav töö peab aitama kaasa riigis viibimise peaeesmärgile, milleks on Austraalias puhkamine ning selle võimaluse kasutajad ei tohi töötada sama tööandja juures kauem kui kolm kuud. «Viisa annab õiguse teha ainult hooajatöid,» tuletab aukonsul Peekma meelde. Ometi on aastaga viisataotlejate arv Austraaliasse pea kahekordistumas.

Hooajatöödega teenid tasa reisikulusid

«Kui on plaan hooajatöid teha, tasub juba varakult välja selgitada, kuidas hooajad osariikides liiguvad ning kus ja mis aastaajal rohkem tööd on,» soovitab Gerd Viidul, kes mõni aeg tagasi koos elukaaslasega Austraalia-retkelt naasis. «Nii kulub kohapeal sisseelamiseks vähem aega ja leiab töökoha kiiremini.»

Viidul soovitab kindlasti nõu küsida ka teistelt reisisellidelt – nii neilt, kes käinud ja nüüd tagasi Eestis või siis neilt, kellega reisiteed juhuslikult kohapeal ristuvad.

«Meid aitas väga palju ka trip.ee foorum, kus inimesed lahkelt oma kogemusi jagasid,» meenutab Viidul tehtud eeltööd. «Otsustasime töö- ja puhkeviisa kasuks, sest siis saab vahepeal hooajatöödega lisaraha teenida,» tunnistab Viidul, et reisides tuleb siiski oma rahakotile ausalt otsa vaadata.

«Austraalias elavad inimesed ikka palju vabamalt ära,» võrdleb Viidul igapäevaseid kulutusi siin ja seal, «ühe siinse keskmise kuupalga võib seal nädalaga teenida, aga kulud ei ole neli korda suuremad.»

Viisa taotlemine on lihtne

Kindlasti ei ole Austraalia unistustemaa, mille viisatingimused aitavad Eesti aina pingestuva tööturu koduseid probleeme leevendada. Viisat tuleb kasutada vaid sihtriigi seatud eesmärgil, mitte võimalusena liikuda samm-sammult lähemalt Austraalia tööjõuturule.

«Praegu ei ole viisaprogrammile ühtegi piirangut peale pandud,» ütleb aukondsul Peekma, «aga seda programmi jälgitakse pidevalt. Märtsis tehakse ka uuring, mis annab hinnangu viisaprogrammi mõjule Austraalia majandusele.»

Viisa taotlemine on alati teatud asjaajamistega seotud. «Sellega olime arvestanud,» ütleb Viidul. Nii tuleb tuleb töö- ja puhkeviisat taotledes teha näiteks kopsupilt. «Ei saa öelda, et asjaajamine oleks närvesööv, kulukas või tüütu olnud,» ütleb Viidul. Seejuures on suureks abiks Austraalia immigratsiooniosakonna kodulehekülg, kus kogu vajalik info viisatingimuste ja taotlemise korra kohta olemas.

Hoia meel ja süda avatud

Pikemaks ajaks välisriiki minekul peab arvestama teatava sisseelamisajaga, samuti kulutustega, mis kohapeal teha tuleb. «Meie kogemus näitab, et Austraalia nägemiseks on auto ikkagi hädavajalik,» selgitab Viidul investeeringut, mis kõlab tema suust kui iseenesest mõistetav.

«Kogusime juba kodus auto ostmiseks vajaliku raha ja see oli üks esimesi investeeringuid, mida kohapeal tegime,» selgitab ta, et autoraha kogub ka kohapeal hooajatöid tehes juba mõne nädalaga.

«Autoga näeb ja jõuab palju rohkem ning ka töökoha otsimisel annab see kindlasti eelise,» jätkab Viidul ostetud auto häid omadusi loetledes. Sarnaselt autoga on pikemal Austraalias viibimisel vajalik ka pangakonto ja maksustamiseks vajaliku Tax File Number’i hankimine. «Mõlemad protseduurid on küllaltki lihtsad.»

Tähtis on ka silmaringi arendamine. «Kui ajaloo, looduse ja kultuuri kohta on põhiteadmised olemas, siis on kohalikku keskkonda tunduvalt lihtsam sulanduda,» teab Viidul rääkida. Kui juba minna, siis «nautida täiel rinnal kõike uut ja huvitavat,» jätkab Viidul, et tegelikult on nii sõbralikus ja tolerantses keskkonnas võimalik kohaneda ka varasema ettevalmistuseta üsna kiiresti.

Kirju ja tolerantne

Kaugel mandril kohanemist saab omal nahal proovida üha suurem hulk eestlasi. Iga päev läheb Eestist Austraaliasse tööle kolm inimest.

«Austraalia ühiskond on harjunud multikultuurse seltskonnaga,» selgitab Viidul, «seega nad ei suhtu kellessegi erilise eelarvamusega. Eestist teatakse tegelikult üllatavalt palju,» räägib Viidul. Tõsi, oli neid, kes arvasid, et oleme endiselt Nõukogude Liidus.

Samas oli ka üllatavalt palju neid, kes teadsid väga täpselt, mis Eestis toimub. «Inimesed kasvavad seal üles teistsuguses uudiste keskkonnas,» toob Viidul ühe võimaliku põhjuse, miks austraallased ehk meist tolerantsemad on. Kuna ühiskond on mitmekesine, huvitab neid ka see, mis toimub Aasias, Aafrikas või Euroopas. «Sellest laiast maailmapildist tunneme Eestis väga puudust.»

Küsimus


Mida leidsite Austraaliast sellist, millesarnast Eestist kunagi ei leia?


Gerd Viidul,
käinud Austraalias rändamas

Sellist looduselamust Eestist kahjuks ei saa. Loodus on ka siin loomulikult kaunis, aga niisugust mägede, ookeani, kõrbe ja vihmametsade kontrasti Eesti loodus ei paku. Lisaks kõik põnevad linnud ja loomad – tunneme väga puudust hommikuti telgi taga hüppavatest kängurudest ja puude otsas itsitavatest kookaburradest.

Meid üllatas austraallaste avatus ja sõbralikkus. Meie ühiskond on palju räsida saanud ning läheb veel kaua aega enne, kui saame iseenda vajadused niipalju rahuldatud, et meil jääb aega ka naabri ja sõbra pärast muret tunda.

Meid aitasid pidevalt täiesti võhivõõrad inimesed – me ei suutnud enamasti lihtsalt oma õnne uskuda. Abist keeldumine võib neid isegi solvata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles