Keskküttega korterist ahiküttega telki

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julgematele saunalistele sai jäässe saetud ka auk.
Julgematele saunalistele sai jäässe saetud ka auk. Foto: Erakogu

Termomeeter näitas sel reedesel päeval õhutemperatuuri –10 kraadi. Norra ilmaportaal yr.no lubas, et järgmise kahe päeva jooksul alaneb see –15 kraadini, lisaks tuleb pühapäeval tuisku. See aga meie kuueliikmelist seltskonda eriti ei heidutanud.

Eesmärk oli minna Kuusalu vallas asuvale Pikkjärve-äärsele RMK puhkealale. Viimase kodulehekülg lubas, et seal on olemas telkimiskohti, kemmerg, lõkkeplats, küttepuud ja söögikoht. Pea ideaalne.

Esialgne mõte metsa minna tuli kolm aastat tagasi. Siis oli see veel hullumeelsem – jätta telk, söök ja jook koju ning üritada metsas omal käel ellu jääda. Õnneks sai kaine mõistus võitu, mis tähendab, et tegelik minek sai toimuma koos ahjuküttega telgi, mitmekümne liitri vee, sooja talverõivastuse, küttepuude ja muidugi kilesaunaga.

Ka toitu me ei unustanud. Varustusse kuulusid eelküpsetatud sealiha, kiirnuudlid, hommikupuder, leib ja võileivamaterjal.

Sõit Tallinnast umbes 60 kilomeetri kaugusesse telkimiskohta võttis raske koorma tõttu tavapärase 40 minuti asemel tunduvalt kauem aega. Kohale jõudes selgus üllatuslikult, et me ei ole sel aastal esimesed telkijad. Oli märke ka seal varem viibinud ekstreemturistidest.

Esimese päeva kõige olulisem ülesanne oli telk püsti panna ning see magamiskõlblikuks kütta. See ei võtnud kaua aega, arvestades, et kõik tahtsid soojas magada ning suurema osa lumest olid enne meid käinud matkajad juba kõrvale lükanud.

Ülesanne number kaks oli valmistuda järgmise päeva talisupluseks. Ma isiklikult ei pea jääkülmas vees ulpimist eriti atraktiivseks, ent kambavaim on kambavaim. Kahemehesaag, kirves ja umbes poolteist tundi ning piisavalt suur auk oli järves.

Mida aeg edasi, seda vähemaks jäi päevavalgust ning külmemaks muutus ilm. Aeg oli kolida telki, einestada ning end järgmiseks päevaks välja puhata. Viimast takistas pooleteise­tunnine ahjuvalve ajal, mil oleks võinud kõige magusamat und nautida.

Olles enam-vähem välja puhanud ning hommikust söönud, asus meeskond laupäeval saunakarkassi kokku panema. Vähemalt osa seltskonnast. Teine pool nägi vaeva öösel ärakustunud auto käima saamisega.

Saun on metsalaagri kõige olulisem asi. Selleks olid meil kaasas spetsiaalselt varutud prussid, mis naelte abi karbiks kokku pandi. Katusele tugev present ning seinteks kile. Küttekehaks tavaline keris, mis just laagriks ostetud.

See on omaette kogemus, istuda keset külma talve pimedas metsas, kui sind ümbritseb vähemalt 60-kraadine soojus. Jah, päris sauna kuumust nii halva isolatsiooniga välja ei meelita, kuid sellest piisab. Omaette kogemus on ka kuumast läbi miinuskraadide telki joosta.

Kuigi reedel ennustasin, et pühapäeva hommikuks on enamikul seltskonnast juba metsast kõrini ning tahtmine koju saada suur, nägid mitmed kaaslased siiski natuke kurvad välja.

Ent töö vajab ka tegemist, mistõttu tuli telkimiskoht puhtaks teha, asjad ära pakkida ning hakata taas linna poole sõitma, et enne sinist esmaspäeva veel normaalsesse sauna ka jõuaks.

Hüva nõu

Mida talvel metsas vaja

•    Soe pesu. Soojad riided, millest pole kahju, kui mustaks saavad

•    Kirves puude lõhkumiseks

•    Puhas vesi ja selle keetmiseks vajalik varustus

•    Söök, mida saab kiiresti valmistada, söögiriistad

•    Prügikotid, et enda järelt ära koristada

•    Telk on iseenesestmõistetav

•    Soovi korral kalastamis­vahendid või siis kilesaun, mida kokku panna

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles