Kodumaal reisides eelistab eestlane valmispaketti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaad saab avastada nii isepäi ringi sõites või matkates kui ka nädalavahetuseks või pikemaks perioodiks reisibüroo koostatud tervikpaketi soetades. Mõlemal on omad plussid ja miinused, kuid turismifirmade esindajate sõnul eelistavad eestlased pigem valmispakette.
Siseturismi arengusuundi ja praegust olukorda valgustavad Eesti Turismifirmade Liidu liikmed - Malle Pottsepp Estravelist, Külli Karing Via Hansa Eestist ja Daisy Järva Tallinntuurist.
Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleb turismibüroo poole pöörduda vaid siis, kui plaanid päikesepuhkust või ärireisi väljaspool Eestit.
Turismibürood saavad aga abiks olla ka mis tahes kodumaiste reiside puhul, pakkudes nii äri- kui lõõgastuspakette. Seda võimalust on turismifirmade esindajate sõnul hakanud eestlased järjest enam kasutama.
«Kindlasti tunneb eestlane Eestit, aga infot ja uusi turismitooteid on palju, mistõttu ta ei pruugi olla kursis kõikide erinevate võimalustega,» selgitab Malle Pottsepp Estravelist eestlaste järjest kasvavat tarkust pöörduda ka riigisiseste reiside puhul reisibüroosse, kuhu on kogunenud aastatepikkused kogemused siseturismi alal.
«Oma vaba aja planeerimisel kasutatakse reisibüroo abi järjest enam,» lisab Pottsepp, selgitades, et aja kokkuhoiu mõttes on mugavam ning tihti soodsam osta valmispakett näiteks teatrisse või romantiline nädalavahetus spaasse.
«Järjest populaarsemaks muutuvad ka erinevatele tähtpäevadele pühendatud paketid, näiteks jõulud, sõbrapäev või emadepäev.»
«Eestis on palju ajaloolisi vaatamisväärsusi ja looduskauneid kohti,» täiendab Daisy Järva Tallinntuurist. «Kogenud reisikorraldaja oskab erinevad turismiobjektid ühtseks tervikuks vormida,» viitab ta võimalusele avastada Eestit heas reisiseltskonnas ja professionaalse giidi juhendamisel.
Välisturistist tasub õppida
Peale mitmeid päikesepuhkusi taas Eesti-sisest reisi planeerides tasub vihjeks uurida kindlasti ka siia saabuvate välisturistide eelistusi, sest just nemad on siin karmiks sõelaks külastamist väärivatele paikadele ja kvaliteetsetele teenustele.
«Lisaks Tallinna vanalinnale on turistid vaimustunud ka Eesti puhtast loodusest, rabamatkadest ja linnuvaatlusreisidest,» alustab Pottsepp loeteluga.
«Eestis ringi rännates tasub tähele panna erinevates linnades leiduvat kooslust ajaloolisest pärandist ja tänapäevasest linnaruumist,» jätkab Külli Karing Via Hansa Eestist, «seda on kindlasti ka eestlasel põnev avastada. Loomulikult tuntakse huvi mõisate ja rannakülade vastu.»
Daisy Järva sõnul pakub välisturistidele huvi nii meie ajalugu, kultuur kui arhitektuur, mis tuleks taas au sisse tõsta ka eestlaste hulgas. «On turiste, kes tulevad Tallinna ainuüksi Notke «Surmatantsu» pärast,» sõnab Järva.
Reisisuunast sõltumata hindab iga turist Karingu sõnul head teenindust ja kvaliteetset toitu. «Seda peaksime kindlasti väärtustama ka ise siseturistidena: kiitma seal, kus hea ja tegema konstruktiivset kriitikat seal, kus vaja taset parandada,» julgustab ta.
Ökoturism on muutunud märksõnaks ja paljude jaoks juba standardiks. Ökoloogiliselt puhta toidu valmistamisest peaksid huvituma rohkem ka eestlased, usub Pottsepp. Õnneks on muutumas erinevad kursuse- ja õpitoapaketid järjest populaarsemaks.
«Näiteks jaapanlastele pakub väga huvi Eesti metsades üheskoos seenel käia, seeni koos grupijuhiga määrata ja saagist hiljem üheskoos kokaga toite valmistada,» viitab Pottsepp eestlaste järjest kahanevale teadmistepagasile seente korjamisel ja sissetegemisel.
«Turistid Hongkongist veedavad aga suure rõõmuga puhkuse Kihnu saarel talus tööd tehes.»
Siseturism on alternatiiviks
päikesereisidele
«Päikest küll sügistalvisel hooajal Eestis napib, kuid lõõgastumise ja aktiivse puhkuse võimalusi on meil piisavalt,» kinnitab Pottsepp. «Aga eks reisipakettide praegused taskukohased hinnad võimaldavad paljudel peredel ka maailma avastada,» peab Järva rohkete välisreiside põhjuseks.
Pottsepa sõnul kipub eestlane kord juba uskuma, et mujal on alati parem. «Viimaste aastate inflatsioon on teinud oma töö ja hindade tõus kohalikul turul meelitab meid sama summa eest piiri taha,» peab Pottsepp eestlaste soovi maailma avastada samas ratsionaalseks ja mõistetavaks.
«Mootoriks siseturismi arengus peaksid olema kohalikud omavalitsused,» usub Järva, pidades oluliseks toetada neid piirkondi, kus turismipotentsiaal on juba avastatud ja selle turundamiseks eeldused loodud.
«Samuti aitab kaasa korralikult vormistatud ja pidevalt uuendatav kodulehekülg, kust leiaksid piirkonna huvitavad ja väärtuslikud turismivõimalused üles nii lõpptarbijad kui ka pakette koostavad reisikorraldajad,» annab Järva nõu.
«Turundada tuleb ikka põnevalt, eristuda,» jätkab Pottsepp Järva mõtet. «Lihtsalt hotellis magamisvõimaluse pakkumisega just aasta turundustegu ei võida.» Pottsepa sõnul tuleb potentsiaalsele turistile pakkuda juurde kultuuri, aktiivset tegevust ja isetegemise rõõmu.
Hea teenindus meelitab
Kuidas aga hindade võidujooksus siiski eestlast kohalikesse turismikeskustesse aega veetma meelitada? «Eks tuleb inimeste hoiakuid üritada kallutada,» arvab Pottsepp, «et nad hindaks oma kodu ja tahaks siin puhata.
Õnneks on hakanud reisibürood ja majutusasutused ka ise üha rohkem oma siseturistile suunatud tooteid turundama, samuti riik turismiarenduskeskuse ja puhka-eestis-kampaania kaasabil.»
Seda täiendab Järva sõnul suure külastatavusega turismimess Tourest, kus käivad järjest sisukamalt end tutvustamas ka kohalikud regioonid. «Näiteks on esindatud Viljandimaa ning koos temaga ka regiooni turismiettevõtjad.»
«Teeninduse tase võiks olla oluliselt parem,» märgib Külli Karing ära turismisektori olulisema faktori eduks, «seda peaks teadlikult arendama nii riiklikul, omavalitsuste kui ka turismiettevõtete tasandil.»
Turism oli, on ja jääb Eestis hooajaliseks, mis on mõneti saanud aga üldise ja hea teenindustaseme hoidmisel probleemi lähtepunktiks, sest head teenindajat pole aasta ringi võimalik kõrge palgaga tööl hoida.
«Kuid samavõrd hooajaline on turism ka enamikus sihtpunktides, kellega Eesti nii sise- kui välisturisti rahakoti nimel konkureerib,» ei saa Karingu sõnul end alati ilma tõttu välja vabandada.
Välisreisist puhata saab vaid
kodumaal
«Konverentsiturismi trendiseadjaks on sakslased,» teab Daisy Järva rääkida. «Kui kerkib uus, kuni 2000-kohaline konverentsikeskus, kerkib sinna kõrvale kohe ka messikeskus,» peab ta kompaktsust suurte rahvusvaheliste konverentside puhul oluliseks näitajaks.
Häid hotelle ja konverentsisaale Järva sõnul Eestis jagub, aga tuhandepealist konverentsikohta pole soovijatele meil veel pakkuda, küll on see olemas meie naabritel Riias.
«Konverentsituristile tuleb alati pakkuda juurde ka huvitavaid lisateenuseid,» kirjeldab Järva eduka konverentsitööstuse rajamise võimalusi, «näiteks konverentsijärgseid tuure või häid kultuurielamusi pakkuvaid õhtuseid üritusi, midagi erilist.»
Tavapäraste konverentsi- ja seminariteenuste kõrval koostab Estravel igal kuul oma korporatiivklientidele aktiivsete ja meeskonnatööd arendavate koolituste pakette.
«Enamasti pälvivad tähelepanu uued ja huvitavad tegevused,» tunneb Pottsepp pidevalt karmistuva turu nõudlust. «Väljakutse on suur - ajud peavad pidevalt töös olema.»
«Pärast väsitavat väliskomandeeringut soovitakse tihtipeale just Eestimaal lõõgastuda,» tulevad Järva sõnul kliendid nii ehk teisiti kodumaiste turismiteenuste juurde tagasi, hoolimata sellest, kui soodsad on lennureisid või kui külm on ilm.
«Siin on vajalik just reisikorraldajate-poolset tarkust see ära tabada ning midagi uut ja põnevat soovitada,» viitab Järva aktiivse puhkuse võimalustele - seiklusturismile ja matkamisele. «Iga värskes õhus veedetud päev lisab tervist.»
Eesti Turismifirmade Liit (ETFL) on põhiliselt Eesti turismiettevõtjaid ühendav liit, kelle liikmeskonda kuulub praegu 74 liiget. Põhiliikmeskonna moodustavad reisibürood ja reisikorraldajad. Liidu sisuline töö toimub vastavalt ettevõtete kitsamale tegevusalale sektsioonides.
ETFLi sissetuleva ja siseturismi sektsioon on liidu aktiivsemaid ja tegusamaid, kuhu kuuluvad kõik sise- ja sissetuleva turismi vallas tegutsevad ETFLi liikmed.
Sise- ja sissetuleva turismi sektsiooni eesmärgiks on olla kursis uute turismitoodetega ja olla n-ö kvaliteedikontrollijaks, arendades ning parendades toodete ja teenuste kvaliteeti.
Samuti tehakse omavahelist tihedat koostööd Eesti kui reisisihi parima võimaliku esindamise nimel, käies regulaarselt koos vähemalt kord kuus.
Külli Karing on sektsiooni juht ja ETFLi asepresident, Daisy Järva sektsiooni nõukogu liige ja ETFLi juhatuse liige, Malle Pottsepp sektsiooni nõukogu liige.
Malle Pottsepp, Estravel
Soovitan külastada kiiresti arenevat Ida-Virumaad. Tegemist on looduslikult ja ajalooliselt väga huvitava piirkonnaga, mille infrastruktuur on viimastel aastatel täienenud ja täienemas mitmete uute hotellide ja spaadega Narvas ja Narva-Jõesuus.
Külli Karing,
Via Hansa Eesti
Lisaks arenevale Ida-Virumaale soovitaks ka Lääne-Virumaad, kus võib avastada igasuguseid üllatusi, alates piisonifarmist ja Rakvere uuenduslikest kultuuriüritustest (meeste tantsupidu, punk-laulupidu) kuni mitmete vastrenoveeritud mõisateni.
Daisy Järva, Tallinntuur
Soovitaksin pilgu pöörata Virumaa suunas, mis on rikas nii ajaloo kui ka looduse poolest. Vaatamist väärivad Kuremäe klooster, Valaste juga, Sillamäe linn, mis on terviklik ja Stalini hästi säilinud visioon kommunistlikust tulevikulinnast. Miks mitte põigata sisse Kohtla kaevandusmuuseumisse ja kuulsa kunstniku Sagritsa talumuuseumisse ning tutvuda Viinistu kunstikoguga.