Kõik kindlustusest: kuidas ja millist reisikaitset valida?

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisidokumendid
Reisidokumendid Foto: SCANPIX

Puhkuste hooaeg on ukse ees ja kindlustuse valimine pakub alati piisavalt mõttetööd. Iizi kindlustusmaakleri reisikindlustusspetsialist Moonika Kaste selgitab, millele tasuks kindlustuse valimisel tähelepanu pöörata.

Reisikindlustus krediitkaardiga?

Reisikindlustust valides tuleks meeles pidada, et hind on vaid osa kindlustusest. Kindlustusseltside pakkumised, nii hinna kui ka tingimuste poolest, võivad olla väga erinevad. Mure korral peab kindlustusest ka reaalselt abi olema, seetõttu tasub kindlustust valides enda vastu aus olla ning hinnapakkumisest kaugemale vaadata.

Pangad pakuvad klientidele krediitkaarte, millega võib automaatselt tagatud olla ka reisikindlustus. Kui reisikindlustus on tagatud krediitkaardiga, siis uuri enne reisile minemist, mis tingimustel ja milliste katetega reisikindlustus kehtib. Näiteks kui suur osa reisiplaani kuludest peab olema soetatud sama kaardiga, kas kindlustus katab meditsiini-, reisitõrke- ja pagasikahjusid. Samuti, kas kindlustus laieneb tervele perele või ainult ühele reisijale.

Kui plaanid reisil tegeleda spordiga või teha füüsilist tööd, siis tasub tähele panna, kas ka nendel juhtudel kindlustuskaitse kehtib. Võimalik, et vajad laiema kaitsega kindlustust.

Millised on erinevad reisikindlustuse kaitsed ja kuidas nende vahel valida?

Reisikindlustus on oma olemuselt vabatahtlik kindlustus. Kohustuslik on vormistada reisikindlustus vaid juhul kui reisitakse riiki, kuhu sisenemiseks on vajalik viisa ja saatkond seda nõuab. Olenevalt saatkonnast võivad olla kehtestatud poliisidele omad nõuded. Tavaliselt sobib viisa vormistamiseks üksnes meditsiiniabikaitsega poliis. Reisikindlustuse kõige olulisem kaitse ongi kahtlemata meditsiiniabikaitse.

Lisaks meditsiiniabikindlustusele on enamlevinud reisikindlustuse lisakaitsed pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus. Tulenevalt reisi eesmärgist on võimalik juurde valida ka teisi vajalikke lisakaitseid nagu näiteks reisitõrke lisakaitse, spordikindlustus, töö välisriigis, õppimine välismaal, raseda reisija kaitse, õnnetusjuhtumikindlustus, vastutuskindlustus jne.

Kui on reisil plaanis tegeleda spordiga, siis olenevalt spordialast tuleb ka vastav lisakaitse poliisile ära märkida. Sama kehtib treeninglaagris või võistlustel osalemise, samuti välisriigis kõrgendatud riskiga ametil (näiteks ehitaja, autojuht) töötamise korral. Tulenevalt spordialast ja ametist ei pruugi kõik kindlustusseltsid kaitset pakkuda. Kui vastavat kaitset ei ole lisatud poliisile, ei ole kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustust kui juhtub õnnetus sportides või töötades.

Kui reisile võetakse kaasa näiteks kallis fototehnika/arvuti, siis tuleks mõelda ka selle kindlustamise peale. Võimalusi reisile kaasavõetavat fototehnika kindlustamiseks on mitmeid. Seda saab teha reisikindlustuse pagasikindlustuse alt, kuid sel juhul ei pruugi pagasikindlustuse summa olla piisav. Kallima tehnika kindlustamiseks on aga võimalik sõlmida juurde eraldi väikeelektroonikakindlustus.

Kuidas käituda, kui reisil tõesti midagi juhtub?

Reisikindlustuse kahjust tuleb kindlustusandjat teavitada esimesel võimalusel, kas juba reisil olles või vahetult peale juhtumi toimumist Eestisse jõudes. Kindlustusandjat võid teavitada telefoni, e-posti, faksi teel või kindlustusandja kodulehekülje kaudu. Ühendust tuleb võtta kindlustusseltsiga, kelle poliis reisikindlustuse sõlmimiseks valiti. Kohapeal tuleks võimalikult palju tõendeid tekkinud olukorra kohta koguda ning Eestisse tagasi jõudes tuleks need esitada koos kahjuavaldusega kindlustusseltsi. Nende põhjal korvab kindlustus tekkinud kahju. Näiteks tuleb võtta tõend lennufirmalt lennu hilinemise kohta, pagasi hilinemise või rikkumise kohta, politseist paber pagasi varguse kohta, alles tuleks hoida kõik arstilt saadud paberid ning arved hädavajalike ostude tõendamiseks. Vajalikud kahjukäsitluse kontaktid, k.a rahvusvahelise koostööpartneri number, on poliisil kirjas.

Üldiselt tasub esmased kulutused klient kohapeal ise, suuremate meditsiiniabi kahjude osas on palju kasu koostööpartnerist. Pöördudes koostööpartneri poole meditsiiniabikahju hüvitamisega fikseerib partner kahju, suhtleb edasi seltsi ning raviasutusega. Sellisel juhul klient ise ravikulude eest kohapeal tasuma ei pea. Reisi hilinemiste korral tuleb tavaliselt tasuda uute piletite eest esmalt kliendil, kuid hiljem hüvitab kindlustusselts ostetud piletid. Mõned seltsid pakuvad reisiabikaitse alt klientidele tuge ka reisitõrke juhtumite korral, näiteks aitavad leida uued piletid.

Pagasikindlustuse hüvituslimiidi summa poliisil peaks olema valitud pagasi tegeliku väärtuse alusel, kuhu tuleb lisaks arvestada kaasavõetavate asjade väärtusele ka kohvri ning koti enda maksumus. Poliisile märgitud summa kehtib kogu pagasi kohta. Kindlustusseltsid on aga kehtestanud summalised piirangud üksiku eseme hüvitamisele. Näiteks üksiku eseme kohta hüvitatakse 50 protsenti pagasikindlustuse summast. Samuti võivad olla piirangud kehtestatud kaasasolevale spordivarustusele ja hinnalistele esemetele.

Kas kindlustada varakult või vahetult enne reisile minekut?

Reisikindlustus tuleks teha kohe, kui on teada täpsed kuupäevad, reisijad ning kui on tehtud esimesed maksed piletite või majutuse eest. Kindlustusseltsid rakendavad reisitõrke kehtima hakkamisele ooteaega, tavaliselt on see 2-5 päeva. Seega, kui reisipiletid on juba ette ostetud aga kindlustuse vormistamine jääb viimasele hetkele, ei pruugi kindlustusest kahju korral vajalikku abi olla ning kaitse ei tarvitse enne reisi algust kehtima hakata. Nii võib tekkida olukord, mil viimasel hetkel kindlustades ei kata kindlustusselts tekkinud kahjusid ning juba varem ostetud pileteid ja majutust ei kompenseerita. Näiteks võib ootamatu olukord aset leida pika lennureisi alguses Tallinnas, Riias või Helsingis. Mõnel juhul isegi veel varem, juba enne reisi algust ja Eestist lahkumist. Samuti olukorrad nagu kindlustatu enda või tema lähedase ootamatu haigestumine, lennuettevõtte pankrot või ettearvamatu streik, ka loodusõnnetused.

Oluline on, et tekkinud olukord oleks ootamatu ja ettenägematu. Kui juhtum on juba toimunud või selle toimumine on kindel ja näiteks ka meedias juba kajastust leidnud, siis kahjuks ei paku kindlustusseltsid enam katet.

Kust algab minu reis?

Tähtis on, et kindlustus kehtiks kogu perioodi, alates päevast, mil lahkud Eestist kuni päevani mil jõuad koju tagasi.

Kui näiteks reis algab laevasõiduga Helsingisse või bussisõiduga Riiga ning jätkub sealt lennuki pardal, siis peab kindlustus algama päevast, kui lahkutakse Eestist. Sama on tagasitulekuga – poliisi lõpukuupäevaks tuleb märkida päev, mil jõutakse tagasi Eestisse. Tagasisõidul tasub tähele panna ka ajavahet erinevate riikide vahel.

Reisikindlustus või ravikindlustuskaart?

Euroopa ravikindlustuskaart annab küll õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas, võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega, kuid ei kata siiski kõiki reisil tekkivaid kulutusi. Mitmetes Euroopa riikides domineerib erameditsiin, mida riigi poolt inimestele ei tagata. Lisaks ei ole ravikindlustuskaardiga kaetud visiiditasu erakliinikus ega haigla voodipäevaraha. Kõigi vajaminevate ravimite maksumus ei pruugi olla 100 protsendiliselt hüvitatav, samuti ei ole kaetud haige/vigastatu erakorralised transpordikulud Eestisse. Kui reisid Euroopast kaugemale, ei ole ravikindlustuskaardist vajalikku abi ka osaliselt ning määravaks muutub siis reisikindlustuse olemasolu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles