/nginx/o/2017/04/27/6596031t1hbcbf.jpg)
Enamus turiste näeb Jūrmala pikki ja suurepäraseid liivarandu, paljusid SPA keskusi, ilusat loodust ja rikkalikku kultuurielu meloodiliste kontsertide, kaunite kunstinäituste ja suurte linnafestivalidega. Ainult üks osa Jūrmala külalistest tunneb linna kui tõelist puitarhitektuuri pärli, kus romantilised tänavad ja puitvillad on ümbritsetud mändidega ning tekitavad ka tänapäeval vanade heade aegade tunde. Külastame mõnd erilist paika, et saada esmane mulje Jūrmala arhitektuurist.
/nginx/o/2017/04/27/6596035t1h7e5d.jpg)
Baltisaksa kaupmees Marija Kiršteine laskis ehitada selle suvemaja aastal 1903. Maja asub Jūrmala kõige kitsamas kohas, kus meri on verandast kõigest mõnesaja meetri kaugusel ja lõunapoolsetest akendest võib nautida imelist vaadet Lielupe jõele. Kuulus läti luuletaja Aspazija veetis siin oma elu viimased aastakümned – see oli aeg, mil ta kirjutas paljud oma teosed. Tänapäeval on maja renoveeritud ja selles on temale pühendatud muuseum.
Z. Meierovica prospekts 18/20
/nginx/o/2017/04/27/6596051t1he8b4.jpg)
Kinnistul on kolm maja, mis on tüüpilised 19.sajandi Jūrmala arhitektuuri näited. Esimene maja on ühekorruseline mansardkorrusega puitehitis, teine on väike kivist jahimaja sügaval aia sees, mida poeet Rainis välja üüris või vajadusel oma sõprade majutamiseks kasutas. Kolmas on kahekorruseline avar puunikerdustega fassaadi ja juugendstiilis verandaga maja. Tänapäeval on seal kuulsatele poeetidele Rainisele ja Aspazijale pühendatud muuseum.
J. Pliekšāna iela 5/7
/nginx/o/2017/04/27/6596057t1h554a.jpg)
See on piirkonna kõige väljapaistvam objekt, mis domineerib visuaalselt. Tegelikult on see kogu Jūrmala kõige monumentaalsem ja väljapaistvam ehitis nii ajaloolisest kui sakraalarhitektuuri seisukohast. Ehitise mõõtmed ja detailid väljendavad selgelt rahvusromantismi traditsiooni, mida võib näha ehitise rikkalikes skulptuurides, elementide paigutuses ja skulptuuride ornamendi dekooris ning samuti fassaadi sileda, lainelise ja jämeda krohviga kaunistustes.
Dubulti kiriku, mis mahutab täna 750 inimest, ehitas Riia ehitusettevõtja ja tööstur, müürsepp Krišjānis Ķergalvis (1856-1936) vastavalt arhitektide Wilhelm Ludwig Bockslaffi (1858-1945) ja Edgar Woldemar Eduard Friesendorfi (1881-1945) joonistele. Nurgakivi asetati septembris 1905, kuid ametlikult toimus nurgakivi pühitsemine 16.juunil 1907.
Baznīcas iela 13
Ķemeri hotell
/nginx/o/2017/04/27/6596063t1h88d9.jpg)
“Valge Laev” või “Valge Loss” nagu hotelli nimetati, oli üks Baltikumi suurejoonelisematest ja modernsematest hotellidest ning Läti iseseisvusaja hiiglaslik ehitis. Hoone ehitati aastal 1936, arhitektiks oli Eugene Laube. Hotelli ehitati riigi rahadest ja kogukulud olid 2,5 miljonit latti. Esimesel korrusel asuvates vesiravi ruumides pakuti Ķemeris aastaringselt raviteenuseid. Arhitektuuriliselt on Ķemeri hotell Läti üks kõige iseloomulikumaid neoeklektilise arhitektuuri näiteid.
Tukuma iela 32
Kristaps ja Auguste Morbergsi suvemaja ja botaanikaaed
/nginx/o/2017/04/27/6596065t1h929a.jpg)
Maja on ehitatud aastal 1883 ning see kuulus suurimale ehitusarhitektile Kristaps Morbergsile. Suvemaja on neogooti puitarhitektuuri mälestis, mis sai 19.sajandi lõpul lehtterasest kaunistused. Maja omanik oli väga tark ja kõrgelt haritud ning muutis maja väga eriliseks ja ümbruskonna teistest majadest erinevaks. Ta kasvatas isegi keldris šampinjone. Botaanikaaias kasvatas ta erinevaid eksootilisi taimi, et muuta see veelgi kaunimaks. Maja laiendati ja parendati kuni aastani 1914. Hiljem pärandati see Läti Ülikoolile. Praegu kuulub maja Läti Ülikoolile ja seal pakutakse ekskursioone.
Dzintaru prospekts 52/54
Dzintari kontserdimaja
/nginx/o/2017/04/27/6596067t1hce9f.jpg)
Aastal 1936 avati 690 istekohaga kontserdimaja Dzintari uues kontserdiaias. Projekti autor oli V. Mellenberg. Vabaõhulava, mis ehitati 1960, on tuntud kontserdipaik. Aastal 1960 avati vabaõhuhall 2000 kuulajale. Metallkonstruktsiooni arhitektuur koos puidust välisvoodriga pakub täiuslikku akustikat. Spetsialistid on hinnanud selle koha ainulaadsust ning selle akustika on hinnatud Euroopa parimaks.
Turaidas iela 1
Endine Emīlija Rācene sanatorium
/nginx/o/2017/04/27/6596069t1h376b.jpg)
Hoone on ehitatud 20.sajandi alguses ja seda laiendati aastal 1914 ning seal pakuti esmakordselt Jūrmala selles piirkonnas erinevaid ravivanne sooja mereveega, süsihappega, hapnikuga ja männiekstraktiga nii suvel kui talvel. Kahekorruselist puitehitist iseloomustab kõrge sokkel merepoolsel küljel ja puunikerdused, mis annavad mererannal asuvale majale linnaliku ilme. Nõukogude perioodil oli majas sanatoorium, mis oli Jūrmalas üks paremini varustatud raviasutusi.
Pilsoņu iela 1
Merepaviljon
/nginx/o/2017/04/27/6596071t1h713a.jpg)
Ehitatud aastal 1909 historistlikus stiilis vaba aja veetmiseks ja sanatooriumi külastajatele puhkamiseks, arhitekt Arthur Medlinger. See oli üks tuntumaid sotsiaalseid keskusi hiliste õhtutundide ja vaba aja veetmiseks luidete piirkonnas 20.sajandi algul. Paviljonis oli restoran ja populaarne pöörlev tantsupõrand. Suvel 1929 külastas Rootsi kuningas Gustav V paviljoni terrassi. Ehitis on kuulus juugendstiili näide oma fassaadi rikkalike puunikerduste ja nurgatorniga, mis joonistub vertikaalselt ranna kohale.
Tirgoņu iela 1
Jūras tänav
/nginx/o/2017/04/27/6596073t1hc203.jpg)
See on lähim tänav Majori piirkonna luidetele. 19.sajandi keskel oli kitsaste Jūras ja Jomas tänavate kaudu märja ilmaga raske läbi metsa jalutada ja 19.sajandi lõpus ning 20.sajandi alguses muutus see rikaste inimeste kaunite aedadega suvemajade piirkonnaks. Ajalooline Jūras tänav oli tuntud suvemajade ja pansionaatide poolest. Tänapäeval näeme siin peaaegu kõiki Jūrmalale iseloomulikke arhitektuuristiile, mida esindavad 23 riikliku ja kohaliku tähtsusega arhitektuurimälestist.
Need on vaid mõned näited Jūrmala arhitektuuriväärtustest. Rohkem infot arhitektuurimarsruutide kohta leiad kodulehelt www.visitjurmala.lv ja Jūrmala turismiinfokeskusest.