Psühholoogiline põhjus, miks lendamine inimestes ärevust tekitab

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuärevus
Lennuärevus Foto: Vida Press

Lennuki kitsastes tingimustes istumine võib muuta reisijad ärevaks ning seepärast reageerime kergemini nii kaasreisijate ütlemistele kui ka turbulentsile. Sellel on aga psühholoogiline põhjus.

Lennukis toimub korraga hulk asju, mis võivad tekitada paanikat ja ärevust ka nendes inimestes, kel tavaliselt selliseid kaebusi ei ole. Kuigi paljud reisijad ei põe kõrgusekartust või klaustrofoobiat, võib see lennukis ootamatult ilmneda, vahendab Business Insider.

Alates hetkest, mil me lennujaama saabume, satume mõnevõrra ebatavalistesse olukordadesse ning kuna meie organism peab hakkama saama mitme foobiaga korraga, tekitab see lõpuks ka ärevuse. Kõigepealt võitleme hirmuga suure rahvahulga ees, lennukisse astudes ja võõraga külg-külje kõrval istudes võib meid kimbutada hirm võõraste ees. Seejärel võtab võimust põhjendamatu hirm alla kukkumise ees.

Seega isegi, kui ükski nendest foobiatest meid tavapäraselt ei jälita, siis hetkel, mil kogeme neid kõiki korraga või vähese ajavahega, võib tekkida ärevus või paanika.

Ärevust võimendab lennufirma käitumine. Kui pardale minek võtab liialt kaua aega või viimasel hetkel muudetakse istekoha numbrit, olgugi, et parema vastu, tekitab see reisijates ebakindlust ja häiritust. Mõnel juhul võib paremasse klassi suunatud reisija tunda süütunnet ning nii ei suuda ta kunagi nautida luksust, mida talle on pakutud.

Seega ükskõik kui rahumeelsed ja hirmuvabad me igapäevaelus oleme, võib lennukis see kõik muutuda. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles