/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
Baikali järv on maailma sügavaim järv, mille kõige sügavam koht ulatub üle 1,5 kilomeetri.
Galerii: imeilusad pildid jäätunud Baikali järvest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venelannast fotograaf Kristina Makeeval õnnestus kaamerasilma ette püüda kuulus järv täielikult jäätununa. Talviti katabki järve 1,5 meetri paksune jääkiht, vahendab Daily Mail.
Vetikad eraldavad aga gaase, mis tekitavad jää sisse suuremaid ja väiksemaid mullikesi. Ühtlasi on jääl ka suured praod, mistõttu on järvel kõndides pidevalt kuulda praksatusi. Praod on head selleks, et vees elutsevad kalad saaksid hapnikku ning ära ei sureks.
Baikali järv on niivõrd suur, et lausa viiendik kogu maailma mageveest asub selles järves. Lisaks peetakse seda järve ka maailma vanimaks, selle tekkelugu ulatub 20–25 miljoni aasta tagusesse aega.
Järve maapiir on 2100 kilomeetrit ning kokku voolab Baikalisse 300 oja ja jõge, kuid vett välja viib vaid üks, Angara jõgi. Eriliseks teeb Baikali järve veel ka see, et rohkem kui pool seal elutsevatest liikidest on omased vaid Baikali järvele ning mujalt neid ei leia.
Kuna Baikali järv on ka üks maailma selgema veega järvesid, võib vee nähtavus ulatuda suvekuudel üle mitmekümne meetri.