Eesti lennundusspets: väike asendimuutus võib õnnetuses elu päästa

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LAMIA lennuk
LAMIA lennuk Foto: SCANPIX

Lennuõnnetuse korral tuleks sisse võtta looteasend, et suurendada võimalusi ellu jääda.

Colombias juhtus lennuõnnetus, milles hukkus 77 ning jäi ellu vaid kuus inimest. Üks ellujäänu, stjuuard Erwin Tumir võttis sisse looteasendi, mis tema sõnul päästis ka ta elu. Eesti Lennuakadeemia arendusspetsialist Peep Lauk kinnitas, et võimalikult kägar asend aitab lennuõnnetust üle elada.

«Turvarihm peab olema korralikult, lausa tugevalt, pingutatud,» lisas ta. Peamine on võtta sisse kägar asend, pea panna põlvede vastu ning käed pea peale. Kõik, mis jääb pea ette, tuleks sealt ära võtta. Olenevalt salongi võimalustest tuleks põlved võimalikult vastu pead panna, rõhutas Lauk.

Kui toimub normaalasendis avariimaandumine, on viimastes kolmes-neljas reas istujatel suurem tõenäosus terveks jääda. «Kunagi jäi ellu üks stjuardess, kes oli parajasti lennuki tagaosas tualetis, kui lennuk kümne kilomeetri kõrguselt alla kukkus,» rääkis Lauk.

Kütuse otsa saamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Lennukitel tekib aeg-ajalt väiksemaid lekkeid ja neid parandatakse. Kui aga kütusetoru peaks lõhkema, kaotab lennuk kütust üsna kiiresti. Samuti on võimalik inimlik eksimus.

Erinevates riikides kasutatakse erinevaid mõõtühikuid ning isegi gallonites arvutamisel võib tekkida viga, sest ka neid on kaks, imperiaal gallon ja ameerika gallon. Kapten peaks siiski kütusemõõdikute näitu enne paberitele alla kirjutamist alati kontrollima.

Lennuk on võimeline ka mõni aeg ilma mootoriteta liuglema. Kui Valga ja Tõrva vahel peaks mootorite töö lakkama, siis peaks lennuk Tallinnasse välja jõudma, tõi Lauk näiteks. Maandumisprotseduur on küll teistsugune, kuid kui on piisav kõrgus ja nähtavus hea, ei tohiks ka seisvad mootorid probleemi tekitada.

Lennukite tankimisel arvestatakse ka põhjaliku reserviga, selgitas Lauk. Alati peab lennukis olema 45 minuti jagu varukütust. Kui lennuk tuleb Brüsselist Tallinnasse, peab tal olema piisavalt kütust, et ta saaks sõita varulennuväljale, mis selle liini puhul on Helsingi lennujaam. Lisaks sellele, peab lennukis olema veel 45-minutiliseks lennuks kütust, kirjeldas Lauk.

Üldiselt rõhutas lennuakadeemia arendusspetsialist Peep Lauk, et lennukid on kõige turvalisemad liiklusvahendid ning kuigi õnnetusi juhtub, siis juhtub neid tegelikult väga vähe, kui vaadata, kui palju lennukeid korraga lendab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles