Vaiksest Hurghada kuurordist Kairo suurlinna melusse

, Ida-Tallinna Keskhaigla majandusteenistuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keset püramiidi.
Keset püramiidi. Foto: Erakogu

«Never sei never,» ütleb eesti vanasõna, ja küll vanad eestlased juba teavad, mis on õige. Täpselt aasta tagasi lubasime papaga, et ei tule enam kunagi Egiptusesse puhkama, aga võta näpust – siin me nüüd oleme ja teisiti ei saa. 

Hurghadas on kõik ikka nii nagu vanasti, ainult selle vahega, et tuntud kuurort on inimtühi. Hotellis aja teisi turiste nagu tikutulega taga, lamamistoolide pärast ei pea mitte kellegagi võitlema ja sööklas saad oma toiduportsu kätte ilma rüselemiseta. Ühesõnaga, siin on nüüd igav! Seepärast otsustasingi teha väikese kõrvalehüppe Hurghadast otse Kairosse, pealegi on patuasi eirata süllekukkunud võimalust külastada oma lähisugulast, kes on Kairos elanud juba poolteist aastat. Millal mul enam järelejäänud elu jooksul avaneb võimalus nautida suurlinna tulesid?

Niisiis, maandusin Kairo lennujaamas ja mulle oli auto koos juhiga vastu saadetud. Et ma teaksin, milline on just minu sohver, hoidis ta kõigi peade kohal suurte trükitähtedega kirjutatud silti «EMA». Eksida polnud võimalik. Sõit lennujaamast poeg Risto koduni ei kestnud tavapäraselt kaua, sest ei olnud trafikut, nagu kinnitas autojuht, kelle nimi oli täiesti juhuslikult Emad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles