Hiiumaa - ilma spaadeta kuurort

Johanna Vahuri
, reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kohe kui termomeeter näitab vähegi üle 20 kraadi, põrutavad kõik eestlased nädalavahetuseks linnast välja. Kes läheb oma maakodusse, kes võõraid maid avastama. Paljud jõuavad rändamise käigus just Saaremaale või Pärnusse, kuid miks on unustatud Hiiumaa?

Kuigi Hiiumaal ei ole spaasid nagu naabersaarel ning samuti puudub mõni suurem linn, on saarekesel omamoodi väikelinna võlu ja kaunid rannad.

Peamine maantee teeb ümber Hiiumaa ilusa ringi, mis lihtsustab märgatavalt kõikide vaatamisväärsete paikade külastamist. Juba Heltermaalt teele asudes saab sammud seada Soera Talumuuseummisse, kus peale suitsusauna tutvustatakse ka taluelu võlusid. Olgugi et selliseid paiku annab leida mandriltki, on Soeras kõik vürtsitatud hea hiiu huumoriga, lisaks võivad külalised nautida saareelanike omapärast vastuvõttu.

Kuigi Kärdlas saare mõistes elu justkui keeb, leiab ilmselt iga teine tallinlane, et enam rahulikumat paika annab otsida. Siiski loovad jalutuskäigud läbi linna ilusate parkide ning põgus tutvus uue sadamaga tõelise mereäärse kuurortlinna meeleolu.

Seejärel oleks paslik peatuda Ristimäel, mis on küll hiidlaste kombel kenasti metsa sisse ära peidetud, kuid see väike põige on vaatamist väärt. Kui Leedu kuulus Ristimägi Šiauliai lähistel on omamoodi võimas, siis hiidlaste versioon sellest mõjub eestlastele kindlasti südamelähedasemalt. Terve metsaalune on täis puidust isemeisterdatud riste ja olgu öeldud, et kõik paarid, kes sinna esimest korda lähevad, peavad samuti oma kätetöö metsa maha jätma. Legendi kohaselt olevat just seal kaks pulmarongi kohtunud ja kumbki ei olnud nõus teist mööda laskma. Nii läks aga kähmluseks ning ühel paaril hukkus pruut, teisel peigmees. Ellu jäänud peaosalised ei lasknud sellest aga end heidutada ja panid hoopis leivad ühte kappi. Samas võib kohapeal leida ka natuke tõsisema loo sellest, miks Ristimägi just sinna tekkis.

Mööda teed muudkui edasi põrutades leiate end varsti Tahkuna tuletornist. Siin on peidus palju ajalugu, millest annab tunnistust ka see, et piirkonna puud saekaatrisse ei passi, sest kõik olevat muudkui kuulikilde täis. Metsatuka vahelt leiab ka militaarmuuseumi, mis pakub avastamisrõõmu nii tõsistele sõjahuvilistele kui ka väiksematele lahingusõpradele, kes tahaksid näiteks lihtsalt tankis turnida.

Tahkunas asub ka kuulus Estonia mälestusmärk, mis peaks just nii tugeva tormi korral, kui oli tol saatuslikul ööl, hakkama häält tegema. Mälestusmärgi jalam on täis väiksemaid ja suuremaid kive ning soovi korral võib igaüks sinna omalt poolt lisa viia, et Estonia katastroofis hukkunutele austust avaldada.

Kindlasti tuleks teha ka väike matk Rebasemäele, mis on Hiiumaa kõrgeim mägi. Värske õhk ja ilusad vaated annavad sisse hea hoo. Ilusa ilma korral pidavat sealt vaadates isegi Saaremaa paistma, ja nii võib isegi tekkida võimalus lehvitada nendele spaakülastajatele, kes mõne basseini ääres lösutavad.   

Teele jääb ka Kõpu tuletorn, mis on üks Euroopa vanimaid töötavaid tuletorne. Ka siinkohal teavad hiiu igipõlised elanikud rääkida legende, kuidas hallil ajal jätsid kohalikud meelega kõik tuletornid pimedaks, et laevad karile sõidaksid ning kohalikud seejärel head paremat kokku saaksid kraamida. Nüüd on tuletornid igatahes juba pikemat aega töökorras, nii et sellist vastuvõttu karta pole.

Kes aga soovib veel mõnd jalutuskäiku ette võtta, sellele on parim koht Sääre Tirp – omalaadne maariba, mis ulatub pikalt keset merd ja on kõikide esimest korda siin viibivate külastajate meelispaik.

Eesti Toidutee

Sel aastal tähistatakse Hiiu maitsete aastat. Kohalik tooraine on Hiiumaal alati au sees olnud, olgu see siis oma juurvili, kala või liha, kuid nüüd soovitakse neid võrratuid maitseid tutvustada ka laiemale avalikkusele.

Kalanas asub hawaiiliku meeleoluga Hõbekala kohvik, kes ootab alati pikisilmi suvepäevadel kliente. Menüüst võiks ilmselt ükskõik mida valida, sest kõikide toitude puhul hakkab silma kohaliku tooraine kasutus. Hiidlased on ka varmad katsetama, mistõttu leiab sealt nii apelsini- kui ka sinepimarinaadis räimed, mis sobivad täiuslikult suvehommiku kergeks brunch'iks.

Samas piirkonnas asub ka imearmas Pihla Talu, kus peale korraliku kõhutäie saab veeta ka mõnusad puhkepäevad. Kõik, mis menüüs kirjas, on pererahva enda püütud-kütitud, ettevalmistatud ja küpsetatud. Siia võivad tulla nii need, kes soovivad saarel süüa vaid mereande, kui ka need, keda isutavad näiteks metssearibid.

Hiidlased on iga teo peale mihklid ning selle ehe näide on ka Kassaris asuva Vetsi Talli pererahvas. Nende peamine tõmbenumber on küüslaugu-ploomi leib, mille järgi tullakse isegi põhjanaabrite juurest. Noor leivameister oskab aga palju muudki ning seega on nende leivanimekiri üsna pikk. Kes soovib pikemaks jääda, saab mekkida ka peremehe 50 tundi suitsutatud liha või oma aia õuntest tehtud veini.

Restoranilaua taga saab Kassaris istest võtta ka Lest & Lammas terrassil, mis pakub ka oma nimele vastavat menüüd. Lisaks on neil avatud grilliala, mis peaks panema iga eestlase silmad suvisel ajal särama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles