Ülikoolilinn Uppsala teeb pealinnale silmad ette

Johanna Vahuri
, reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõeäärsed kohvikud
Jõeäärsed kohvikud Foto: Taago Heinmaa

Rootsi on meile nii lähedal, kuid ometi oleme enamjaolt jõudnud avastada vaid Stockholmi ja heal juhul mõne suusakuurordi. Stockholmi on lihtne minna ja seal hea šopata, ent vahelduseks võiks võtta ette retke veidi põhja poole, et külastada pealinnast veel võluvamat ülikoolilinna Uppsalat.

Teekond Uppsalasse algab… Paldiski sadamast. Veokite vahel ekseldes võtab korraks kõhedaks, kas olen ikka õiges kohas ja kuidas siin hakkama saan. Veidike ootamist ja juba olengi laevas ning kükitan kajutis.

Õhtusöögile asutades pistan nina enne uksest välja. Mööda vuhisevad karused mehed, kes pole sel reisil ilmselt esimest korda.

Restoranis ootab ees sõbralik seltskond ja peakokk viskab rikkaliku valiku üle nalja: «Kes tahab ema, kes tütart, kes ei vaata üldse naisi,» ja ärgitab ikka rohkem taldrikule tõstma, et kõht mehemoodi täis saaks.

Hommikul jõuan puhanult Kapellskäri sadamasse, sest sel laeval öösel pidustusi ei peeta. Hüppan oma väikese auto rooli ja vuran tunni aja tee kaugusele Uppsalasse. Ma ei oska midagi oodata, sest pole sellest paigast varem eriti midagi kuulnud. Kui, siis vaid seda, et Uppsalas on ülikool.

Maanteelt maha keerates ja mööda linnaserva oma hotelli otsides ei oskagi esiotsa midagi arvata. Mõtlen: «Elame, näeme!»

Asjad hotelli maha pandud, auto pargitud, olen valmis linna avastama ja külastama muuseume, katedraale ja muud sellist, mis juba kodus kirja sai pandud. Astun paar sammu kesklinna poole, kui mind tabab suvises Rootsi linnakeses äratundmine – siin on nii mõnus! Läbi linna voolab väike jõgi, päike sillerdab ja kaldapealsed on täis kohvikuid, kus kohalikud naudivad hirmkallist kohvi.

Linna keskel tervitab mind suur, lausa luksuslik katedraal. 13. sajandil ehitatud kahe torniga gooti stiilis katedraal on iga korraliku kultuurihundi unistus. 118,7 meetri kõrgused tornid on muuseas Põhja-Euroopa kõrgeimad. Toomkirikus on krooni pähe saanud mitu Rootsi kuningat.

Otse katedraali vastas on põhjalik ajaloomuuseum, kus leiab kõike, vaaraodest viikingiteni välja ning pilgu saab heita ka ülikooli vanale anatoomikumile. Kuna Egiptusesse reisima praegu väga keegi ei tiku, on võimalus muumiad siin üle vaadata väga teretulnud. Kunagi leiti Egiptusest neid niivõrd palju, et sealne valitsus ei suutnud hulgaga hakkama saada ja muuseumide seinadki polnud kummist. Seetõttu otsustati suur hulk üle maailma laiali jagada, et muumiad saaksid seda hoolt, mida vajavad. Nii jõudis mõni neist isegi kauge Uppsala ajaloomuuseumisse.

Ohtralt tegemist leidub Uppsalas lastele, sest looduskeskus Biotopia tutvustab väga usutavalt kohalikku loomariiki ning põnnidel on võimalik seal kõike käega katsuda ja üht-teist meisterdada. Heaoluriigile omaselt on Biotopia külastamine tasuta.

See, et kultuurihuviline ei jää Uppsalas või üldse Rootsis kuivale, ei ole teab mis üllatus. Pigem muretsetakse põhjanaabrite juurde reisides, kas väljaspool suurlinnu ka mõni H&M leidub. Kuid Uppsala ei jäta ka ostlejat hätta: olgugi et väiksem kui Stockholm, on linn küllalt suur, et mahutada piisavalt kaubatänavaid. Nii leiab sealt kõik suuremad brändid ja ehk isegi madalama hinna eest kui pealinnas.

Küll aga tuleb Uppsalas arvestada Rootsi üldiselt kõrgemate hindadega, kohe palju kõrgematega. Hea küll, hinna pärast ei pea muretsema riidekütid, kuid kes tahab vahepeal keha kinnitada, võib arvestada üsna kopsakast summast ilma jäämisega.

Selle eest on Uppsala menüü otsatu. Leidub hulgaliselt väga mõnusaid, hubaseid ja vahvaid toidukohti, millest peaks sobiliku leidma igaüks. Ühtlasi suudavad need end olukorra järgi kiiresti ümber häälestada. Minu külastus langes parajasti jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ajale. Nii mõnigi pubi ja kohvik oli selleks puhuks varustatud suurte ekraanidega, mille eest võis igal õhtul leida huilgava seltskonna, kes mängule kaasa elas.

Kuigi tegemist on Uppsalas palju, jõudsin kõik selle ära teha vaid ühe päeva jooksul ja söandan eestlastele soovitada Uppsalat vahelduseks pidevale sõelumisele Stockholmi vahet. Ülikoolilinnas on palju rahulikum, elu käib aeglasemalt kui pealinnas ja nii pääseb esile lihtsuse võlu.

Reisi eest maksis DFDS Seaways.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles