/nginx/o/2016/07/01/5562307t1hd762.jpg)
Grusiinid on juba ammu väitnud, et just sealt on kõige esimesed veinid pärit ning hiljutine leid lisab sellele mõttele kaalu.
Grusiinid on juba ammu väitnud, et just sealt on kõige esimesed veinid pärit ning hiljutine leid lisab sellele mõttele kaalu.
Arheoloogid leidsid keraamilise anuma, milles oli viinamarjade õietolmu. Arvatavasti pärineb see 5000 aasta tagusest ajast, maailma esimesest viinamarjaistandusest, vahendab Lonely Planet.
Loomakujuline anum leiti 100 kilomeetri kauguselt Gruusia pealinnast Tbilisist. Nõust leiti viinamarja vitis vinifera õietolmu. Sama sorti kasutatakse veini tegemisel veel tänapäevalgi.
Anum ise oli kolme jalaga ning tal oli ka väike valamisava, mis annab alust arvata, et seal hoiti veini ning seda kasutati tseremoniaalsetel üritustel.