/nginx/o/2016/03/09/5140509t1h8792.jpg)
Kunagise kaevandusküla all peidus olev müstiliste koobaste võrgustik võis olla hoopis salajane druiidide tempel.
Salapärased koopad, mida kasutati inimohverdusteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sadu aastaid seostati Glimerton Cove'i maa-aluseid käike nõiduste, smuugeldajate ja isegi templiorduga. Nüüd on üks ajaloolane välja tulnud teooriaga, et käigud võisid rohkem kui 2000 aastat tagasi olla hoopis druiidide templiks, vahendab news.com.au.
Julian Spalding, endine Glasgow muuseumite kuraator usub, et preestrid matsid templi teadlikult, et seda kaitsta. Ta loodab, et edasine uurimine võib paljastada veelgi enam saladusi.
Ajaloolasi on kivist laudade ja toolidega käikude päritolu juba pikka aega segadusse ajanud. Erinevad teooriad on viidanud isegi salajasele viski tootmisele ning eliitklubide kogunemiskohale.
Ametlikel andmetel lõik käigud 1724. aastal sepp George Paterson, kuid Spalding on veendunud, et sepp kaevas kõigest iidse templi, kus tehti ka inimohverdusi, kivide alt välja. «On väga tõenäoline, et iidne tempel maeti tahtlikult. Templite matmine oli kunagi vägagi tüüpiline vältimaks hilisemat püha paiga rüüstamist,» lisas endine kuraator.
Kaks osa käiguvõrgustikust on endiselt kivide all, mis toetab Spaldingu teooriat, sest Patersonil ei oleks olnud vajadust kahte käiku taas kinni lükata, kui ta need juba ehitanud oli. «Käigud on kaevatud väga ühtlaselt, mis viitab oskuslikule meeskonnale, kel olid assistendid ning keda juhtis tõeline meister,» väitis Spalding.
Druiidid kohtusid tihti salajastes paikades metsades ja koobastes, eemal igasugusest asustusest ning Glimerton vastab just nendele kriteeriumitele. Lisaks asub ta ka ühe Šotimaa kõige esimese asustuse lähistel.
Kui uuringust selgub, et tegu on tõesti 18. sajandil juhuslikult avastatud druiidide templiga siis on see esimene mahukas arheoloogiline tõestus druiidide eksistentsist. Kuna nii hästi säilinud leide ei ole varem tehtud, soovib Spalding käikude määramist UNESCO maailmapärandi nimistusse.