Kui Eestis oleks hea ilm...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eesti asuks mõnes parema kliimaga piirkonnas, oleksime ilmselt Portugal, sest sealne olustik tundub meie jaoks nii loomulik ja sobiv.
Turisti jaoks on kõige olulisemad ilm ja inimesed ja Portugalis jätsid need meile parima mulje. Elu on seal lihtne ja mõnusalt kulgev. Kõik oli päris.
Turisti jaoks on kõige olulisemad ilm ja inimesed ja Portugalis jätsid need meile parima mulje. Elu on seal lihtne ja mõnusalt kulgev. Kõik oli päris.
Meie Portugali-reis ei olnud seotud asjaoluga, et Portugali lennufirma TAP hakkas sellest aastast Tallinnast otse Lissaboni lendama. Plaan Portugali minna oli juba ammu – viis aastat tagasi see ei õnnestunud ning lõppenud suvel läksime teisele katsele. Otselennu ja varakult soetatud odavamad piletid olid kena boonus. Kui tavaliselt sõidame sellistel reisidel üsna palju ringi autoga, siis seekord otsustasime olla paiksemad ning veetsime ühe koha peal mitu päeva. Reisil tähendas «paiksus» küll 1500 kilomeetrit kahe nädala jooksul, aga oli päris mitu päeva, mil me autot üldse ei käivitanud.
Mida me siis tegime? Kõige mõnusamad olid pikad retked Atlandi ookeani ääres olevatel lõpututel inimtühjadel liivarandadel väikese, alles kuurordiks arenevas Furadouro linnakeses. Kuna me rannal peesitajad ei ole ja eelistame lebamisele matkamist, siis kõndisimegi ühel päeval ühes suunas ja teisel päeval teises suunas kümmekond kilomeetrit. Suurem osa rannast oli peaaegu inimtühi, vaid asulate läheduses oli päevitajad rohkem.
Oma reisidel oleme tavaliselt püüdnud teha ka ühepäevaseid kergema ja keskmise astmega mägimatku (inglise keeles hiking). Internetist loetu põhjal pidid olema päevamatkadeks otsekui loodud Serra da Estrella mäed. Kohalik turismiinfopunkt reklaamis mitme pikkusega mägimatku ja jagas vastavaid kaarte. Paraku olid kaardid kasutamiskõlbmatud. Kuna ka matkaradade tähistus jättis soovida ning korralikku topograafilist kaarti polnud kohalikus raamatupoes võimalik osta, piirdusime lollikindla rajaga, mis oli samuti huvitav ja ilus. Preemiaks nägime looduskaunis kohas asuvat forellikasvatust. Päev varem olime just sealsamas väikeses linnakeses söönud krõbedaks praetud jõeforelli, mis oli ilmselt pärit samast kasvatusest.
Tegelikult olid need linnadki, kus meie käisime – nii Lissabon kui ka selle lähedane kuningate suveresidents Sintra ja Põhja-Portugalis asuv Porto – üsna mägised ja jalutamine andis paraja koormuse.
Portugali toit on lihtne, aus ja maitsev, paadunud lihasööjagi võib pöörduda mereandide usku. Portugali rahvustoit on küll soolatursk, aga samamoodi võiks selleks olla grillitud sardiinid. Grillimine ise on väga lihtne. Nii mõneski restoranis toimub see otse tänaval, kõnniteel asuvates tavalistes malmist söegrillides.
Erinevalt paljudest teistest lõunamaa paikadest ei olnud Portugalis märgata, et poodides ja söögikohtades peetakse siestat. Süüa ja kogu restorani menüüd pakutakse igal ajal, uksed on avatud kogu päeva jooksul. Tõsi, päris Lõuna-Portugalis me ei käinud (reisi lõunapoolseim punkt oli Lissabon), mistõttu selle piirkonna tavasid ei oska kommenteerida. Hotellides on hommikusöögid hinna sees ning menüü vastab Skandinaavia hommikusöögimenüüle: pakutakse sinki, vorst, omletti ja muidugi imehäid croissant’e, mis seal on hoopis pärmitainast.
Söögikohtadesse minnes tasub ettevaatlik olla suupistetega: saia, oliive, juustu, vahel ka sinki pakutakse kohe, kui lauda istute. Enamasti pole need eriti ahvatlevad ega tasuta ning nende hind võib küündida pearoaga samasse suurusjärku. Kasulikum on neist loobuda ning oma otsus selgelt välja öelda.
Portugali pealinn Lissabon on mõnusa linnaruumi ja paljude eripalgeliste piirkondadega käepärane suurlinn. Omapärane on Lissaboni suurejooneline peapuiestee Avenida Liberdade oma kioskilaadsete välikohvikute ja -baaridega, mis on augustikuumuses värskendav oaas, kus juua klaas õlut või värsket ja lillelist valget veini ning kuulata tasuta bossa- või bluusikontserti või õppida selgeks salsasammud.
Portugal on eestlastele taskukohane. Põhja-Portugalis on hinnatase sarnane Tartu omaga, lõuna pool, Lissabonile lähemal, veidi kallim, lähedane Tallinna hinnatasemele.
